Jaak Läänemets: Lehm lüpsab suust ja kana muneb nokast – toit ei tule lihtsalt poest

19. märtsil liiguvad põllumehed traktoritega linnadesse, et anda ühiskonnale ja otsustajatele selge sõnum: Eesti toidutootmine on murdepunktis. Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul ei ole tegemist protestiga klassikalises mõttes, vaid vajadusega end nähtavaks teha ja rääkida ausalt sektori tegelikust seisust.

19. märtsil kogunevad põllumajandustootjad üle Eesti traktoritega suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele, et anda ühine signaal Eesti toidutootmise tuleviku toetuseks. Aktsiooniga soovivad tootjad juhtida tähelepanu sektori rollile majanduses ja julgeolekus ning vajadusele tagada Eesti põllumeestele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.