Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida

Üks klassikaline lõks on Soovere sõnul soov tabada kõige kõrgemat hinda. „Tagantjärele on graafikult alati väga lihtne näidata, millal oleks pidanud müüma. Otsuse tegemise hetkel seda graafikut meie ees ei ole,” nendib ta, lisades, et inimlik on ka otsuse edasilükkamine: „Hind tõuseb ja ootame veel natuke... hind langeb ja ootame, et see tagasi tuleks. Mingil hetkel ei juhi enam meie riski, vaid hind juhib meie emotsioone ja otsuseid. Seetõttu usun järjest rohkem etapiviisilisse fikseerimisse. Eesmärk ei ole võita turgu, vaid vähendada ettevõtte haavatavust.”

Ta möönab, et kõige enam kuuleb põllumeestelt küsimust, et mis te arvate, kuhu hind läheb? „See on täiesti arusaadav küsimus, aga järjest sagedamini soovin sellele vastata teise küsimusega: millise hinnaga on sinu ettevõttel mõistlik müüa? Need on kaks väga erinevat asja. Positiivne on see, et järjest rohkem räägitakse omahinnast, fikseerimise etappidest ja erinevatest instrumentidest. Mõtteviis liigub tasapisi prognoosimiselt riskijuhtimise poole.”

Ka Ilvese hinnangul on see muutus põllumeestega suheldes märgatav. „Hinnavaade jääb alati oluliseks, kuid järjest rohkem küsitakse ka seda, milliseid võimalusi üldse kasutada saab ja kuidas müüki osadeks jagada. See on oluline muutus – küsimus ei ole enam ainult selles, mis hinnaga müüa, vaid kuidas teha otsuseid nii, et ühe hetke turuliikumine ei määraks kogu aasta tulemust.“ Soovere sõnul tuleb harjuda mõttega, et hea otsus ei ole tingimata see, mille puhul hiljem selgub, et müüsime aasta kõrgeima hinnaga. Hea otsus on ka see, mis andis ettevõttele otsuse tegemise hetkel piisava marginaali ja vähendas riski.

Tänavuse ja järgmise hooaja suurimaid hinnariske analüüsides on tegureid rohkem, kui kahe käe sõrmedel kokku lugeda: globaalsed saagid ja varud, ilm, Musta mere piirkond, Vene-Ukraina, geopoliitika, logistika, energia ja väetiste hinnad, valuutad ning suurte eksportijate ja importijate otsused. „Just nende omavaheline mõju muudab turu keeruliseks. Üks hea globaalne saagiprognoos võib hindu survestada, samal ajal kui geopoliitiline või logistiline sündmus võib turu väga kiiresti teises suunas viia. Seetõttu ei panustaks ma juhina sellele, et oskan neist muutujatest järgmise õigesti ära arvata. Pigem küsin, et mis juhtub minu ettevõttega siis, kui minu prognoos osutub valeks? See ongi riskijuhtimine.”

Linas Agro osaleb EPA2026 vestluspaneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“, kuid Soovere rõhutab, et paindlikkus ei tähenda, et meil on rohkem võimalusi turul panustada. „Vastupidi. See tähendab, et põllumees ei pea tegema ühte suurt „õige või vale” otsust. Saame müüki ja hinnariski hajutada ajas, fikseerida osade kaupa ning kasutada erinevaid lahendusi vastavalt sellele, milline risk ettevõtte jaoks parasjagu kõige olulisem on. Paindlikkus annab võimaluse mitte panna kogu saaki ja kogu ettevõtte tulemust ühe turuhetke peale.”

EPA2026 paneeli modereeriva Johanna Ilvese sõnul ei ole eesmärk anda põllumeestele valmis retsepti, vaid tuua lauale erinevad päriselus tehtavad valikud. „Mind huvitab moderaatorina just see, kuidas otsused tegelikult sünnivad. Millal põllumees otsustab fikseerida, miks ta mõnikord ootab, milliseid vigu on tehtud ja mida neist õpitud? Tagantjärele on lihtne öelda, milline otsus oleks olnud kõige kasumlikum. Palju väärtuslikum on mõista, miks otsus konkreetsel hetkel tehti ja millist riski sellega juhiti.”

Linas Agro juhi soov on, et iga põllumees läheks EPA messilt koju küsimusega: kas mul on tegelikult hinnariski juhtimise strateegia või teen iga kord otsuse selle järgi, mida turg sel päeval teeb? „Meie paneelis on kogenud põllumehed, sektori tippjuhid ja tahamegi ausalt rääkida ka sellest, kuidas otsuseid päriselt tehakse – millal fikseeritakse, millal oodatakse, milliseid vigu on tehtud ja mida neist õpitud. Me ei taha anda retsepti, millal või millise hinnaga müüa.”

Mõte on anda oma nurk mõtteviisile. „Kui oleme nõus, et viimaste aastate kriis ei ole enam lihtsalt tsükliline, vaid struktuurne, peavad muutuma ka meie juhtimisharjumused. Me ei saa oodata vana normaalsuse tagasitulekut. Edukas põllumajandusettevõte ei ole see, kes oskab tulevikku kõige paremini ennustada. Edukas on see, kes suudab olla jätkusuutlik ka siis, kui tulevik läheb teisiti, kui ta ennustas,” kõneleb Soovere. „Hea müügiotsus ei ole see, mille kohta me aasta lõpus näeme, et tabasime hinnatippu. Hea otsus on see, mis oli ettevõtte jaoks otsuse tegemise hetkel majanduslikult põhjendatud.”

Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis 14.–15. oktoobril.