Eesti suurim toiduainetööstus Maag Food käivitab sellest sügisest stipendiumiprogrammi, eesmärgiga julgustada noori siduma oma tulevane karjäär Eesti toidutööstuse ja põllumajandusega. Stipendiumitele saavad kandideerida Eesti Maaülikooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli valitud erialade õppurid.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas tahab Maag Food stipendiumiprogrammiga suunata noori toidutööstuse ja põllumajanduse erialadele;
  • mida ütles personalidirektor Relika Rohtoja selle kohta, miks on sektoril noorte järelkasvu pärast kiire.
Maag Food käivitab stipendiumiprogrammi, et tuua rohkem noori toidutootmisesse ja põllumajandusse.

Seotud lood

Arvamused
  • 28.09.26, 10:42
Silver Kaur: loobuda tuleb ülereguleerimisest
Uus valitsus peaks kindlasti vähendama tööstusettevõtete ülereguleerimist, kirjutab Maag Foodi tegevjuht Silver Kaur vastuses Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee arvamusliidrite küsitlusele.
Uudised
  • 09.09.26, 10:38
Maag Food jäi ühest juhatuse liikmest ilma
Eesti suurima toiduainetööstuse Maag Foodi juhatusest lahkus Priit Dreimann, kes keskendub edaspidi vaid Maag Agro juhtimisele.
Uudised
  • 31.08.26, 13:00
Maag Agro seakasvatuse juht pani ameti maha
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Mullu seakatku tõttu 59 töötajat koondanud Maag Agro seakasvatuse direktor Kalev Korbun lahkus 26. augustil ametist.
Uudised
  • 24.08.26, 13:30
Janne Laik-Lõhmus: kriisi korral loeb, kas suudame endale ise toitu toota
Eesti inimesed seostavad kodumaist toitu üha enam mitte ainult värskuse ja kohalike tootjate toetamise, vaid ka toidujulgeolekuga. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektori Janne Laik-Lõhmuse sõnul aitab just kodumaise toodangu eelistamine hoida Eestis tootmisvõimekust ja vähendada sõltuvust teistest riikidest. Värske uuringu järgi on 60% inimestest valmis kodumaise toidu eest vajadusel ka rohkem maksma.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele