Viljandimaal ligi 30 aastat tegutsenud Metsakuru aiand on teinud midagi, mida aiandussektoris veel kuigi sageli ei kohta: kasvatanud lillede kõrval üles ka tugeva ja äratuntava brändi. Noorperemees Henri Helemäe veab perefirmat järjest suuremaks, kasutab turunduses huumorit ja usub, et klientidele silma jäämiseks ei pea aiand piirduma kaunite lillepiltidega. Nüüd jõuab ettevõtte kasv järgmisse etappi, sest alanud laienduse tulemusel suureneb Metsakuru tootmispind enam kui poole võrra.

Metsakuru aiand laiendab tootmispinda enam kui poole võrra: Metsakuru aiand ja Topgreen OÜ rajavad ligi hektari uue katmikala, mille ametlik valmimine on kavandatud 2027. aastasse. Noorperemees Henri Helemäe ütles, et kasvu veab lisaks investeeringutele ka meelelahutuslik turundus, mille eesmärk on teha bränd jaekettide klientidele äratuntavaks. Ettevõte keskendub lilledele, hulgimüügile ja ekspordile Lätti-Leetu, suurklientidest tõi Helemäe esile Depo.

Metsakuru aiandi noorperemees Henri Helemäe.
  • Metsakuru aiandi noorperemees Henri Helemäe.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Henri Helemäe jaoks ei ole turundus ettevõtte põhitegevusest eraldiseisev lõbus kõrvalprojekt, vaid osa sellest, kuidas pereaiand on viimastel aastatel kasvanud ja suurtesse jaekettidesse jõudnud. „Mulle meeldib teha asju, mida ei ole varem keegi teinud ja mulle meeldib mingites asjades eristuda,“ rääkis Metsakuru noorperemees.
Viimased kuus aastat on olnud Metsakuru jaoks kiire kasvu aeg: ettevõte on Helemäe sõnul palju investeerinud, tootmist laiendanud ja jõudnud oma taimedega järjest suurematesse jaekettidesse.

Reklaam, mis ei ürita lillepotti pähe määrida

Metsakuru turundus paistab silma eelkõige sellega, et ettevõtte sketšid ei mõju klassikalise reklaamina, kus toodet püütakse vaatajale võimalikult kiiresti ja otse müüa. Sageli jäävad lilled videos hoopis tagaplaanile ning esiplaanile tõusevad huumor, karakterid ja ootamatud olukorrad. „Üheski sketšis me tegelikult inimestele lilli ei müü,“ tõi Helemäe välja.
Just poksisaalis tekkisid kontaktid Pärnu Endla teatri näitlejatega. Ühel hetkel paluti Helemäel õpetada ühe lavastuse tarvis näitlejaid poksima, kuid mõni nädal hiljem tuli lavastajalt uus ettepanek: õpetamise asemel võiks Helemäe ise lavale tulla ja võtta ka paar sõpra kaasa.
Helemäe võttis pakkumise vastu, nähes selles lisaks uuele kogemusele võimalust luua suhteid inimestega, kellega võiks tulevikus tekkida ühiseid projekte. „Mõtlesin, et see on kindlasti hea võimalus saada selles sektoris inimestega tuttavaks ja võib-olla tulevikus saame üksteisele kasulikud olla,“ meenutas ta.
Need kontaktid on hiljem jõudnud ringiga tagasi ka Metsakuru turundusse, kuid Helemäe rõhutas, et tema jaoks peab koostöö alati olema vastastikune: üks pool saab kvaliteetse sisu, teine midagi samaväärset vastu.

Vanemad alustasid, poeg toob uuendusi sisse

Kõige selle taga on siiski klassikalise ülesehitusega pereettevõte. Metsakuru aiandi rajasid Henri vanemad ning ettevõte on praeguses asukohas tegutsenud ligi kolm aastakümmet. Viimastel aastatel on juhtimisse aga järjest jõulisemalt tulnud järgmine põlvkond. Isa Ago Helemäe ei ole seejuures ettevõttest kõrvale astunud, vaid tegutseb Henri kõrval edasi. „Isa on samamoodi kõrval, jälgib olukorda ja koos toimetame. Tema aitab nõuga ja mina surun nii-öelda noort verd ja teist vaadet sisse,“ kirjeldas Helemäe perefirma tööjaotust.
Metsakuru suvelilled kaunistasid tänavu ka näiteks Lossispaa Wagenküll lilleaeda.
  • Metsakuru suvelilled kaunistasid tänavu ka näiteks Lossispaa Wagenküll lilleaeda.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Ka aiandushariduse omandas ta alles hiljem, kui oli juba selge, et pereettevõttega tegelemine ei jää ajutiseks etapiks. Helemäe lõpetas Räpina Aianduskooli, kuigi oli taimede ja tootmise keskel üles kasvanud ning tal oli praktiline kogemus juba olemas. „Mõtlesin, et kui juba nii suurelt seda asja teed, siis võiks paber ka olemas olla,“ rääkis ta.
Hooajal töötab Metsakurul kümmekond või enam inimest ning suureks plussiks peab Henri Helemäe seda, et paljud töötajad tulevad aastast aastasse tagasi. Aiandis, kus kevadine tippaeg on lühike ja töömaht suur, oleks igal aastal täiesti uue meeskonnaga alustamine tema sõnul keeruline.

Kasvuhoonest võetakse välja viimane ruutmeeter

Metsakuru moderniseerimine ei piirdu turundusega. Sama teadlikult otsitakse võimalusi tootmise tõhustamiseks. Viimati ehitatud kasvuhoones liiguvad näiteks taimelauad külgedele, mistõttu pole vaja jätta hoonesse hulka statsionaarseid vahekäike: käik tekib sinna, kus seda parasjagu vaja on, ning ülejäänud pinna saab kasutada taimede kasvatamiseks.
Viimati ehitatud kasvuhoones liiguvad taimelauad külgedele, mistõttu pole vaja jätta hoonesse hulka statsionaarseid vahekäike.
  • Viimati ehitatud kasvuhoones liiguvad taimelauad külgedele, mistõttu pole vaja jätta hoonesse hulka statsionaarseid vahekäike.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Helemäe selgitas, et just ruumikasutus mõjutab suure tootmise puhul märgatavalt seda, kui palju ühe kasvuhoone pinnal kasvatada saab. „Kui arvestad kõik vahekäigud ruutmeetritesse, siis 1000-ruutmeetrises hoones kaotad päris suure pinna, kus tegelikult saaksid taimi toota,“ märkis ta.
Ka kastmine on uuemas hoones automatiseeritud, kuigi osa vanemaid kasvuhooneid kastetakse endiselt käsitsi. Uues majas annab süsteem taimedele vett vastavalt vajadusele ning vähendab seeläbi käsitsi tehtava töö hulka.
Kõige uuem kasvuhoone osteti otse Prantsusmaa tehasest ning Helemäe käib regulaarselt välismessidel, kust otsib nii uusi lahendusi kui ka koostööpartnereid. Noortaimede puhul teeb Metsakuru tihedat koostööd Saksamaa ja Hollandi tootjatega.
Esimesed kontaktid tekkisid aiandi juhi sõnul üsna lihtsalt: ta läks messile, otsis huvipakkuvad ettevõtted üles ja hakkas inimestega rääkima. „Nad nägid minus ambitsiooni ja soovi teha rohkem,“ meenutas ta. Koostöö on püsinud ning viimase paari-kolme aastaga on Metsakuru tellimusmahud tugevalt kasvanud.
Kõige kallimat tehnoloogiat ei osta Metsakuru siiski üksnes sellepärast, et see olemas on. Helemäe tõi näiteks robotid, mida aiandis praegu ei kasutata, sest nende järele pole seni vajadust olnud ning iga uus automaatikalahendus peab tema hinnangul end majanduslikult õigustama.
See ei ole väike küsimus: ainuüksi üks Metsakuru uuematest kasvuhoonetest maksis Helemäe sõnul üle poole miljoni euro ning robotite ja muu tehnoloogia lisamisel kasvaks investeering veelgi.

Kui Excel näitas kahjumit, kadus tomat tootmisest

Vaatamata kasvujanule ei taha Helemäe teha kõike, mida aianduses teoreetiliselt teha võiks. Metsakuru on varem kasvatanud ka tomateid, peamiselt selleks, et pikendada kevadise lillehooaja järel tootmisperioodi ja pakkuda inimestele kauem tööd, kuid numbrid ei õigustanud seda tegevust. „Kui ma selle lõpus excelisse panen, siis ma olen peale maksnud,“ tunnistas ta.
Probleem oli eelkõige ajastuses: Metsakuru tomat jõudis müügiküpseks umbes samal ajal, kui hakkasid valmima kodukasvuhoonete ja aedade tomatid, mistõttu turuhind langes.
Sellest kogemusest on Helemäe võtnud kaasa põhimõtte, et ettevõtte fookus peab jääma piisavalt kitsaks, et valitud valdkonnas oleks võimalik saavutada nii kvaliteet kui ka suur maht. „Kui sa teed kõike, siis sa ei tee midagi väga hästi,“ sõnastas ta oma lähenemise.
Metsakuru keskendub seetõttu eelkõige lilledele ja suurte kogustega hulgimüügile.

Läti pole konkurent, vaid eksporditurg

Viljandimaalt Läti piirini pole pikk maa ning esmapilgul võiks pika aiandustraditsiooniga Läti olla Metsakuru jaoks tugev konkurent, kuid tegelikult liiguvad ettevõtte taimed hoopis vastupidises suunas - Metsakuru aiand müüb taimi lisaks Eestile ka Lätti ja Leetu.
Helemäe naljatles, et mõni inimene võib Riia poole sõitvat Metsakuru kaubikut nähes arvata, et ettevõte toob sealt lilli Eestisse, kuigi tegelikult liigub kaup hoopis Viljandimaalt lõuna poole.
Üheks ettevõtte uuemaks suureks kliendiks on saanud Depo, kuhu liigub Helemäe sõnul juba arvestatav kogus taimi nii Eestis kui ka teistes Balti riikides. Keti mastaabist rääkides märkis ta, et isegi kõigi Eesti aiandite tootmisvõimsuse ühendamisel oleks kogu Depo vajaduse katmine keeruline.
Samas näeb ta Eesti aiandussektori kitsaskohana kohalike tootjate vähest koostööd. „Eesti aianduses jääb mulje, et igaüks nokitseb omaette,“ tõdes Helemäe.

Oma väetis sündis klientide küsimustest

Metsakuru kaubamärk ei piirdu enam ainult taimede kasvatamisega. Ettevõte on toonud oma nime all turule ka lilleväetise, mille idee kasvas välja klientide korduvatest küsimustest.
Nimelt uurisid aiandi külastajad sageli, millist väetist Metsakuru aiandis ise kasutatakse. Alguses anti või müüdi seda inimestele lihtsalt väikestes kogustes kaasa. Kui küsimusi tuli järjest rohkem ja Metsakuru taimed olid juba üle Eesti suurtes kettides müügil, tundus oma kaubamärgi all väetise pakkumine järgmise loogilise sammuna.
Metsakuru aiand on toonud oma nime all turule ka lilleväetise.
  • Metsakuru aiand on toonud oma nime all turule ka lilleväetise.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Helemäe rõhutas, et tegemist pole juhuslikult valitud tootega: sama väetist on aiand oma tootmises kasutanud üle 15 aasta ning selle toimivust on seetõttu pikalt oma silmaga nähtud.
Ka siin kordub sama põhimõte, mis ettevõtte turunduses laiemalt: Metsakuru tahab kasvatada nime, mille klient riiulil ära tunneb ja mida ta seostab kindla tootja, mitte anonüümse kaubamärgiga.

Turundusest päris kasvuni: tootmine suureneb enam kui poole võrra

Metsakuru nähtavuse taga on samal ajal järjest suurem tootmismaht ning nüüd on jõudnud ettevõte järgmisse kasvufaasi. Juba intervjuu ajal rääkis Helemäe plaanist rajada praeguste hoonete taha põllule ligi hektari jagu uut katmikala ning suurendada ka laopinda. Ta nimetas seda ettevõtte senise ajaloo üheks suuremaks investeeringuks.
Nüüdseks on plaan jõudnud ehitusjärku - Metsakuru aiandis on alanud suured laiendustööd, mille tulemusel kasvab ettevõtte tootmispind enam kui poole võrra. Metsakuru aiand ja Topgreen OÜ on sõlminud lepingu ligi ühe hektari suuruse katmikala rajamiseks.
Metsakuru aiandis on alanud suured laiendustööd, mille tulemusel kasvab ettevõtte tootmispind enam kui poole võrra.
  • Metsakuru aiandis on alanud suured laiendustööd, mille tulemusel kasvab ettevõtte tootmispind enam kui poole võrra.
  • Foto: Metsakuru aiand
Uus kasvuala peab võimaldama kasvatada senisest rohkem taimi ja teha seda tõhusamalt. Samal ajal pööratakse projektis tähelepanu energiatõhususele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele.
Laienduse ametlik valmimine on kavandatud 2027. aastasse, kuid tööde hea edenemise korral võib osa uuest kasvupinnast jõuda kasutusse juba varem.
Helemäe enda kirjeldus võtab üsna täpselt kokku nii Metsakuru turunduse kui ka ettevõtte järgmise suure kasvusammu. „Ma olen selline maksimalist-inimene. Kui ma midagi teen, siis mul on mingi visioon ja mingi plaan. Ja see plaan peab kuidagi ellu saama,“ sõnas ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele