Suurtootja Jakob Lindam krooniti aasta põllumeheks: põllule jõuab vaid see, mis katsetes töötab
„See on väärikas tunnustus tehtud töö eest ja suur au pälvida see nii noorelt. Olen oma teekonna algusest peale seadnud endale kõrged standardid ja püüan neid ka edaspidi järgida,“ ütles aasta põllumehe tiitli pälvinud Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jakob Lindam.
Aasta Põllumees 2026 on teraviljakasvataja Jakob Lindam.
Foto: Liis Treimann
Aru Põllumajanduse OÜ juht Jakob Lindam kuulutati tänavuseks aasta põllumeheks Riigikogus toimunud auhinnatseremoonial. Seitsmendat põlve põllumehe juhitav ettevõte harib 4200 hektarit maad ning saab põldudelt aastas kuni 20 000 tonni saaki.
Lindami sõnul ei ole tunnustus üksnes tema töö tulemus. „Ma ei ole sellel teekonnal olnud üksi. Tuge on olnud palju – lähedastelt, töökaaslastelt, naabritelt, mentoritelt ja sõpradelt. Kõik nad on aidanud mul jõuda sinna, kus ma praegu olen,“ ütles ta.
Esialgu ei kavatsenud Lindam konkursil osaleda, kuid meelt muutis tänavune keskendumine innovatsioonile. „Kui kuulsin, et tänavu on teemaks innovatsioon, sain aru, et see on minu teema. Olen selle tee ette võtnud just selleks, et sektoril läheks paremini,“ ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
40 hektarilt 4200 hektarini
Jakob Lindam on Eesti Maaülikooli agronoomia magister ning võttis Aru Põllumajanduse juhtimise oma isalt Andreselt üle viis aastat tagasi.
Ettevõte on aja jooksul kasvanud 40 hektarilt 4200 hektarini. Põldudel kasvatatakse nisu, otra, rapsi, rukist, kaera, hernest, tatart, kanepit ja vahekultuure. Mitmekesine kultuurivalik aitab hajutada nii ilmastiku- kui ka tururiske.
Ettevõttes töötab 17 inimest ning aastane saak võib ulatuda 20 000 tonnini.
Lindami eesmärk on muuta teraviljakasvatus ühtaegu kestlikumaks ja kasumlikumaks. Selleks tehakse ettevõttes aasta läbi katseid – alates talvistest potikatsetest ja seemnetöötlusest kuni leheproovide ja põldkatseteni.
Põllul võetakse kasutusele üksnes need lahendused, mis on katsetes end tõestanud. Mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kõrval kasutab ettevõte muu hulgas amino- ja fulvohappeid, enda valmistatud vihmaussikomposti ekstrakti ning laktobatsille.
Tunnustuse andsid Jakob Lindamile üle Vabariigi president Ülle Madise, EPKK nõukogu esimees Sivar Irval, Maalehe peatoimetaja Rain Pruul ja Selveri turundusjuht Triin Kaare.
Foto: Liis Treimann
Žürii tõstis esile andmepõhist juhtimist
Tänavuse konkursi hindamisel pöörati tavapärasest rohkem tähelepanu innovatsioonile, tootmise tulemuslikkusele ja majandustegevuse ulatusele.
Žürii esimehe, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsleri Triin Kõrgmaa sõnul ühendab Lindam põllumajanduses traditsioonid, katsetamisjulguse ja tulevikku vaatava mõtteviisi. „Oma ettevõtte arendamisel tegutseb ta andmepõhiselt, jälgides pidevalt mulla seisundit ja teisi põllumehele olulisi näitajaid. Samuti on ta näidanud, et peab kasumi kõrval oluliseks ka kestlikkust,“ ütles Kõrgmaa.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tõstis esile Lindami oskust ühendada praktilised põllumajandusteadmised uute tehnoloogiate ja teaduspõhise lähenemisega. Tema sõnul näitab Lindami tegevus, et ka Eestis on võimalik arendada põllumajandust viisil, kus tootmise tulemuslikkus, innovatsioon ja mulla pikaajaline viljakus toetavad üksteist.
Lindam osaleb ka kliimaseaduse töörühmas ning on Balti- ja Põhjamaade põllumehi, teadlasi ja poliitikakujundajaid ühendava MTÜ Northern Roots kaasasutaja.
Rahvapõllumeheks valiti Tanel Tang
Rahvapõllumehe tiitli pälvis Saaremaa mahemunatootja Tanel Tang.
Foto: Liis Treimann
Rahvahääletusel pälvis rahvapõllumehe tiitli Saaremaa mahemunatootja ja Tang OÜ juht Tanel Tang.
Tang alustas Saaremaal mahemunade tootmist 2020. aastal. Hiljem on ettevõtmisele lisandunud pagaritöökoda, kohvik ja majoneesitootmine.
Tang OÜ käive ulatus 2025. aastal 548 414 euroni, olles ligi neli korda suurem kui 2021. aastal.
Ettevõtte rahaasjade analüüsimisel kasutab Tang ka tehisintellekti.