Investeeringulõhe sulgemiseks kulub 45 aastat: Baltimaad ja Soome ootavad ELilt lisatuge

2028. aastast kavandatav Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toob Eesti põllumeestele praeguse kokkuleppe järgi rohkem paindlikkust. Muu hulgas ei pea Eesti kohustuslikult rakendama eraldi väiketootjate ega piirangutega alade toetust ning pensioniealisi tootjaid ei jäeta automaatselt toetustest ilma.

Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonid allkirjastasid Euroopa Parlamendis ühisdeklaratsiooni, milles nõuavad järgmiseks ELi eelarveperioodiks õiglasemat toetuste jaotust ning eraldi rahastust idapiiri maaelu vastupanuvõime tugevdamiseks. Nende hinnangul on toidujulgeolek otseselt seotud Euroopa julgeolekuga.

16. jaanuaril allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid Berliinis toimuva rahvusvahelise põllumajandusmessi Grüne Woche ning Maailma Toidu- ja Põllumajandusfoorumi (GFFA) raames ühisdeklaratsiooni. Deklaratsioonis rõhutatakse vajadust võrdsustada Balti riikide põllumajandustoetused Euroopa Liidu keskmisega ning arvestada uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundamisel regiooni geopoliitiliste ja looduslike eripäradega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul tuleb aktsiisi ajutise langetamise puhul hinnata mitte ainult selle mõju riigieelarvele, vaid ka seda, milline on aktsiisi langetamata jätmise pikaajaline hind ja mõju.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.