Keskkond

2020. aasta oli mõlema keskkonnaasutuse jaoks eriline – lisaks koroonaviiruse ohjeldamiseks kehtestatud eriolukorrale mõjutas asutuste tööd ühinemiseks valmistumine. Samal ajal suurenesid paljude teenuste mahud. Keskkonnaameti peadirektori Riho Kupparti sõnul tähendas see töötajatele kohati topelt pinget.

Homme, 2. märtsil toimub esmakordselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Keskkonnafoorum 2021, kus analüüsitakse Eesti põllumajandussektori väljavaateid muutuvate keskkonnapoliitikate tingimustes. Foorumil käsitletakse teemasid, mis on seotud Eesti põllumajanduse keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkusega.

ASi E-Piim Tootmine arendusjuht Liis Tuur esines EPKK konverentsil „Toiduohutuse Kommunikatsioon“ rääkides lahti selle, mis nende ühistut ajendab ellu viima tegevusi, mis raputavad sektorit ja loovad paradigma muutuse ühiskonnas.

Keskkonnaagentuuril lõppeb käesoleva aastaga mahukas projekt, millega suur osa seirevõrgu jaamadest sai uuendatud, et meie ilmaprognoosid ja -hoiatused oleksid veelgi täpsemad. Pea kõik jaamad on tänaseks täisautomaatsed.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande kohaselt on peamiselt fosforväetistest pinnasesse sattuv kaadmium ladestunud 45% Euroopa põllumajandusmaade mulda. Eestis on mulla kaadmiumisisaldus üks väiksemaid, ent kui suure kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamist ei piirata, võib olukord märkimisväärselt halveneda.

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud koristustalgutel eemaldati Peipsi järvest 221 kohast kokku 882 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.