Valitsus kinnitas 10. septembri istungil Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on ühendada senised kaitstavad alad ja kaitsealuste liikide elupaigad üheks toimivaks tervikuks. Rahvuspark laieneb 24 749 hektari võrra ja selle uus pindala on 69 768 hektarit.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks peab Andres Sutt senist lendorava kaitset killustunuks ja kuidas rahvuspargi laiendus liigi püsimist parandama peaks;
  • millist mõju võib Alutaguse rahvuspargi kasv avaldada piirkonna turismile, ettevõtlusele ja kohalikele maaomanikele. (2 punkti)
Alutaguse on Eesti kõige ulatuslikum ühtne metsa- ja soomaastik ning ainus paik, kus lendorav meil veel elab.

Seotud lood

Uudised
  • 20.03.25, 10:42
Lendorav saab parema kaitse
Kliimaminister Yoko Alender kinnitas käskkirja, millega võetakse kaitse alla 14 lendorava püsielupaika ning laiendatakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Uudised
  • 13.08.24, 11:01
Minister Alender: looduskaitse alla läheb 30% Eesti maismaast
Kliimaministeerium tutvustas kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% Eesti maismaast, kuid mitte rohkem.
Uudised
  • 13.06.24, 08:45
Lendorava seire riigimetsas andis 22 uut leiukohta
Riigimetsas toimunud lendorava seire tõi kaasa uusi leiukohti nii juba teadaolevas levivõrgustikus kui ka väljaspool seda asuvatel eraldistel. Uutes leiukohtades, mis avastati väljaspool olemasolevat kaitseala, kehtib edaspidi metsa majandamise keeld.
Uudised
  • 10.01.24, 10:28
Lendoravad saavad kõrgepingeliini alla liikumiskoridorid
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele