Loodus

Kevad on käes ja Eestimaa põldudele on saabunud juba esimesed rändlinnud. See tekitab ühelt poolt heameelt, aga põllumeestele ka muret, sest põldudest ja karjamaadest ülelendavad haned ja lagled peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita. Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.

Üha suureneva inimkonna toitmine nõuab järjest rohkem maad ja selle intensiivsemat kasutamist. Looduslik mitmekesisus taandub, kuid tuleb mõista, et elurikkuse roll toidutootmises on asendamatu. Teadlaste ja põllumajandustootjate ühine rahvusvaheline töörühm püüab probleemi leevendada.

Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis on olnud varem metsloomade koduks. Pole imestada, kui vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole te päris kindlad, kuidas peaksite käituma – kas teda kartma või mitte?

ELi keskkonna-, ookeani- ja kalandusvolinik Virginijus Sinkevičiuse eestvedamisel korraldatud konverentsil „Meie Läänemeri“ võtsid Läänemere liikmesriikide kalandus-, põllumajandus- ja keskkonnaministrid esmakordselt ühise kohustuse koondada jõud Läänemere merekeskkonna kaitseks ning sellele avalduva mõju vähendamiseks.

Kolmapäeval, 1. juulil kell 9.00 algab vähipüügitaotluste vastuvõtt pilet.ee veebikeskkonnas ning Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontoris.

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud koristustalgutel eemaldati Peipsi järvest 221 kohast kokku 882 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.