Riigikohus tunnistas hundijahi käskkirja õigusvastaseks

Värsked küttimisandmed toovad esile selged trendid Eesti ulukiasurkondade ohjamises: kümned tuhanded kütitud metssigad, rekordiline punahirvede arv ning viimaste kümnendite kõrgeim hundiküttimine. Kokku ulatus küttimismaht üle 60 000 looma, kuid liikide lõikes on pilt ebaühtlane. Vaata, kus kasvas surve, kus taandus ja millised numbrid annavad tooni järgmisele jahihooajale.

Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Äsja lõppenud jahihooaja käigus lubati küttida 163 hunti, nendest kütiti 151 looma. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal.

Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.

Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.