Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et küttimise eesmärk on suunata ohjamissurvet eelkõige piirkondadesse, kus hundid on tekitanud kõige enam kahju. „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava näeb ette, et Eestis hoitakse hundipopulatsiooni suurust 20 kuni 30 pesakonna piires, samal ajal püüdes hoida kahjustused kontrolli all. Hundi seisund on Eestis jätkuvalt soodne ja stabiilne,“ sõnas Kukk.
Seotud lood
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Riigikogu 14. mai istungil läbis kolmanda lugemise jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse tulevikus nuhtlusisendite jahtimine aastaringselt.
Euroopa Parlament kiitis täna, 8. mail, heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku alandada hundi kaitsestaatust Euroopa Liidus. Kui seni oli hunt liigitatud „rangelt kaitstud“ liigiks, siis edaspidi kuulub ta lihtsalt „kaitstud“ liikide hulka.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele