Tallinna Halduskohus ei rahuldanud hundijahi esmast õiguskaitse taotlust
Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Hundiasurkonna ohjamise eesmärk on tagada Mandri-Eestis 2026. aasta sügiseks 20–25 hundipesakonda.
Foto: Unsplash
Kohus leidis, et kohtuasjas ei esine sedavõrd tungivat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mis kaaluks üles huntide küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju vältimise ‒ riigi ja kolmandate isikute rahalise kulu huntide tekitatud kahjude hüvitamiseks ning ohu inimese elule ja tervisele. Kohus rõhutas, et tegemist esialgse hinnanguga ega tähenda asja sisulist äralahendamist.
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Euroopa Parlament kiitis täna, 8. mail, heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku alandada hundi kaitsestaatust Euroopa Liidus. Kui seni oli hunt liigitatud „rangelt kaitstud“ liigiks, siis edaspidi kuulub ta lihtsalt „kaitstud“ liikide hulka.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.