Ka ainult põllul, farmis või metsas liikuv registreerimata töömasin vajab liikluskindlustust

„Kui masinat kasutatakse kaupade teisaldamiseks või vedamiseks, siis käsitletakse seda liikluskindlustuse mõistes transpordivahendina,“ selgitab Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp. ”Oluline ei ole see, kus masinat kasutatakse, vaid masina kasutusviis ja sellega kaasnev oht, et ta võib tekitada kahju. Varem oli seadus lihtsam: kui masinal oli registreerimismärk, pidi olema ka liikluskindlustus. Tänaseks on aga liikluskindlustuse kohustus laienenud ka osadele sellistele mootoril jõul liikuvatele sõidukitele, mida ei pea registreerima.”

Põllumajandus-, loomakasvatus- ja metsandussektoris on selliseid töömasinaid palju, mis tähendab, et liikluskindlustusega peavad olema kaetud nii traktorid, ekskavaatorid, metsatöömasinad, tõstukid kui ka näiteks haljasalasid hooldavad murutraktorid ja sageli kaubavedudeks kasutatavad ATVd. Massi ja kiiruse kriteeriumid tulenevad direktiivist, mis on kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppel.

Potsepp tõdeb, et segadusse ajab sõidukiomanikke nimetus liikluskindlustus, mille täpsem õiguslik vaste on sõiduki valdaja vastutuskindlustus. „Sageli arvatakse, et kinnisel alal töötav masin ei osale avalikus liikluses ega vaja seetõttu liikluskindlustust. Samas kehtib liikluskindlustus igal pool, nii suurhoonetes kui kinnistel territooriumidel. Liikluse all ei mõelda ainult tänavaid ja teid, vaid inimeste ja masinate liiklemist laiemalt,” selgitab ta.

Sageli küsitakse, kuidas registrimärgita sõidukit kindlustada. Tegelikult on Potsepa sõnul igal nõuetele vastaval masinal olemas nimi ja tehasetähis. Ka juhul, kui need andmed ei ole kättesaadavad, pole see praktikas takistanud kindlustuslepingu sõlmimist.

Kindlustusest on vabastatud vaid need töömasinad, mida kasutatakse väga rangelt suletud aladel, kuhu kolmandatel isikutel puudub ligipääs. Selliseid objekte on praktikas aga väga vähe, sest enamasti liiguvad farmides ja põldudel ringi töötajad ning metsatööde aladele võivad sattuda seenelised ja marjulised. Riskid ei seisne ainult klassikalistes kokkupõrgetes, vaid töömasin võib põhjustada ka näiteks tulekahju või kahjustada kõrvalolevat vara. Ühes lähiajal toimunud juhtumis hävis minitraktori süttimise tagajärjel näiteks suur osa põllumajandusettevõtte tootmishoonest.

Kui kindlustus puudub, maksab kannatanule kahju välja Eesti Liikluskindlustuse Fond, nõudes selle summa hiljem õnnetuse põhjustajalt ehk töömasina omanikult tagasi. „Usun, et ettevõtja mõistab, et liikluskindlustuse tegemata jätmine on otsene rahaline risk,“ rõhutab Potsepp. „Möödunud aastal oli töömasinaga tekitatud suurim kahju 16 142 eurot. Mõni tuhat eurot ei ole võib-olla ettevõtja jaoks suur raha, ent kui see küündib 200 000 euroni? Eriti suur on risk juhul, kui õnnetuse tagajärjel saab inimene raske tervisekahju. Püsiva töövõimetuse korral on liikluskindlustuse keskmine hüvitis ligikaudu 175 000 eurot. Küsimus on, kas ettevõte on valmis ka nii suured kahjud oma taskust kinni maksma või on siiski mõistlikum sõlmida kindlustusleping?”

Potsepp lisab, et töömasinate kindlustamata jätmise taga on peamiselt kolm arusaama. „Arvatakse, et kui sõiduk ei ole registris, siis ei pea seda kindlustama. Kuigi registriväliste sõidukite puhul ei pruugi kontroll olla nähtav, on kindlustamine eelkõige ettevõtte enda riskijuhtimise küsimus. Teiseks on levinud arusaam, et vabatahtlikust vastutuskindlustusest piisab. Paraku ei hüvitata vabatahtliku vastutuskindlustuse alt kahjusid, mille hüvitamist saab nõuda liikluskindlustuse seaduse alusel. Ja kolmas arusaam on legendaarne – inimesed usuvad jätkuvalt, et nendega ju õnnetusi ei juhtu.”

Seega tasub igal põllu- ja metsaettevõttel oma masinapark üle vaadata ja veenduda, et kõik nõuetele vastavad töömasinad on kindlustatud. Võimalikud kindlustusjuhtumite kahjud võivad ulatuda märkimsisväärsete summadeni ning töömasina liikluskindlustus aitab neid riske hajutada.