Nädal põllul: kasvureguleerimise edu algab õigest kasvufaasi määramisest
Kevadine kasvureguleerimine õnnestub siis, kui põllul hinnatakse täpselt taimiku kasvufaasi ja lamandumisriski, kirjutab nädala põlluinfos põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Eriti oluline on arvestada talinisu, taliodra ja rukki erineva arengutempo, stressitaluvuse ning toodete kasutusakendega.
Kasvureguleerimise õnnestumiseks on esmatähtis määrata põllul taimiku tegelik kasvufaas ja hinnata potentsiaalset lamandumisriski. Lamandumise tõenäosus on tavaliselt suurem tiheda ja tumerohelise taimiku puhul, mis viitab kõrgele lämmastikufonile ja intensiivsele kasvule. Riski suurendavad veelgi lamandumisaldis sort, varasem sõnniku- või fosforirikas foon ning perioodid, mil soojad ilmad ja piisav niiskus põhjustavad väga kiire kasvutempo. Enne pritsimist tuleks võtta põllult mitu suuremat võrset ja need pikuti lahti lõigata, et leida kõrresõlmed (BBCH 31 ja BBCH 32).
Seotud lood
Tänavune kevad on olnud taimedele pigem katsumus kui ideaalne kasvuperiood. Kuigi vahepealsed soojad ilmad on pannud taliteraviljad aktiivselt kasvama, on sellele järgnenud öökülmad ja jahedad perioodid tekitanud taimedes stressi ning põhjustanud mitmesuguseid visuaalseid kahjustusi. Põldudel liikudes on selgelt näha, et taimik ei ole kõikjal ühtlane ning erinevad tegurid, nagu külm, kahjurid ja toitumishäired on jätnud oma jälje.
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk rõhutab, et lähenev soojalaine käivitab põldudel kiire arengu, kuid edu ei sõltu kiirustamisest, vaid õigel ajal tehtud täpsetest otsustest. Olgu tegu mullapreparaatide, tärkamisjärgse umbrohutõrje või kahjuriseirega - iga samm peab lähtuma põllu tegelikust seisust, mitte kalendrist.
Talirapsi põldudel on varre-peitkärsakas liikvele läinud, kuid tänavune heitlik kevad muudab tõrjeotsuse tavapärasest keerulisemaks. „Sel aastal ei saa tõrjet teha pelgalt ühe kindla kuupäeva järgi. Tänavu nõuavad nii bioloogiline kui ka tehniline pritsimisaken väga täpset seiret ja kaalutletud preparaadi valikut – see on ainus viis saavutada oodatav efektiivsus ilma asjatute kulutusteta,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
„Tänavune kevad seab herne ja põldoa külvile tavapärasest suuremad riskid – mitte ainult jaheda mulla, vaid ka seemne varjatud kvaliteediprobleemide tõttu,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Tema sõnul näitavad laborianalüüsid murettekitavat trendi: ebanormaalsete idandite osakaal on mitmes seemnepartiis tõusnud, mis tähendab, et tänavused agronoomilised otsused mõjutavad tärkamist ja saagipotentsiaali rohkem kui tavaliselt.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele