Põllule jõuab uus lubiväetis: Corestone Agri toodab põldude lupjamiseks seni kasutamata paekivitooret
Eestis on happeliste muldade parandamiseks vaja lubiväetisi ning Ida-Virumaal on sellele leitud uus lahendus – Corestone Agri OÜ toodab seni kasutamata paekivitoormest põllumajandusele sobivat paekivipulbrit. Kiiretoimeline lubiväetis sobib nii tava- kui ka mahepõllumajandusse ning annab põllumeestele ühe võimaluse muldade lupjamiseks juurde.
Lupjamise vajadus ja sobiv materjal sõltuvad konkreetsest mullast. Eriti oluline on lupjamine happelisemate muldade puhul, mida leidub rohkem Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Foto: Corestone Agri
Corestone Agri juhatuse liikme Tarmo Talpsepa sõnul hakati lahendusele mõtlema 5-6 aastat tagasi. „Ühelt poolt on fossiilkütuste kasutamise vähendamine toonud muutusi põlevkivisektoris ja selle kõrvalsaaduste kättesaadavuses, teisalt on meil suur kogus paekivitooret, millele oli võimalik leida uus kasutus. Fossiilkütustest järk-järguline loobumine on mõjutanud lubiväetise kättesaadavust, mis pani meid mõtlema, et lisaks killustikule võiksime toota ka paekivijahu põldude lupjamiseks. Samuti sobib materjal söödasektorisse ning läga neutraliseerimiseks.”
Uue toote turuletoomiseks ei avata uut karjääri ega kaevandata eraldi uut maavara. Varasemalt Ahtme Killustiku nime kandev Corestone Agri kasutab paekivimägedes olevat tooret, mis on tekkinud varasema tegevuse käigus ja seisnud kasutamata. Tootmisprotsessis töödeldakse, kuivatatakse ja jahvatatakse põllumajandusse suunatav materjal, mille niiskusprotsent jääb alla ühe. Seejärel liigub pulber silotornidesse ning sealt edasi paakautodesse, millega saab lubiväetise põllule transportida ja laotada. Tegemist on põhjalikult kontrollitud ja põllumajanduses kasutamiseks sobiva materjaliga, mis on registreeritud väetiseregistris ning sobib muuhulgas mahepõllumajandusse.
Corestone Agri tootmismaa, kus toodetakse põllumajanduslikke lubiväetisi ja kvaliteetsest paekivikillustiku.
Foto: Corestone Agri
„Põllumajandus on täppisteadus ja iga lubi ei sobi igale põllule. Enne müüki jõudmist tegime koostööd Eesti Maaülikooli mullateadlastega, viisime oma toodanguproovid professor Alar Astoveri juurde ning lasime teha labori- ja lapikatsed,” räägib Talpsepp. „Meie koostööpartner, Põlvamaa maaparandusettevõte Landholding OÜ on seda materjali oma põldudel juba üle pooleteise aasta kasutanud. Selle põhjal on tehtud ka teadustööd. Tahtsime enne turule tulekut väga täpselt teada, kuidas materjal mullale mõjub ja milline võib olla mõju saagikusele.”
Põllumajandus on täppisteadus ja iga lubi ei sobi igale põllule.
Tarmo Talpsepp, Corestone Agri juhatuse liige
Lupjamise vajadus ja sobiv materjal sõltuvad konkreetsest mullast. Eriti oluline on lupjamine happelisemate muldade puhul, mida leidub rohkem Lõuna- ja Kagu-Eestis. Samal ajal ei ole kogu Eestis vajadus ühesugune ning näiteks Põhja- ja Kirde-Eestis võib sõltuvalt mullast kasutada ka teistsuguse omadusega paekivisõelmeid.
Landholding OÜ pakub materjali transporti ja laotamist ning agronoomilist nõustamist. Nii ei pea põllumees ise üksnes sobiva materjali leidmisega tegelema, vaid saab vajadusel abi hindamisel, millisele põllule ja millises koguses lupja kasutada. Kuna lupjamist mõjutavad ilmastikutingimused samamoodi nagu paljusid teisi põllumajandustöid, suudab tootja kiiresti reageerida ja panna masinad tööle vastavalt klientide soovile. Vajadusel töötatakse ka nädalavahetustel ja pühade ajal.
Foto: Corestone Agri
Landholding OÜ juhatuse liige Marek Kruusla ütleb, et lubimaterjalide neutraliseerimise kiiruse ja võime määrab materjali osakeste suurus: mida väiksem osakese suurus, seda suurem kontakt mullaga. „Corestone materjali suurust mõõdetakse mikronites, mis tähendab, et kiiretoimelise meliorandina on turul uus töötav kõrget tulemust ja kvaliteeti pakkuv toode.”
Talpsepa sõnul ei ole eesmärk asendada kõiki seni kasutatud lubiväetisi ühe tootega, vaid tuua turule täiendav võimalus ja suurendada Eestis saadaoleva lubiväetise mahtu. „Lubiväetiste vajadus on suur ning põllumajanduses on vaja nii materjali kui ka kindlust, et see oleks õigel ajal ja sobivas koguses kättesaadav. Meil on olemas suur ressurss ja põllumajandusel on selle materjali järele vajadus. Kui saame need kaks asja kokku viia nii, et selleks ei ole vaja avada uut karjääri, vaid kasutada juba olemasolevat tooret, siis on see mõistlik nii majanduslikult kui ka keskkonna seisukohalt,“ ütleb Talpsepp. Ta lisab, et Corestone Agri tegutseb endiselt edasi ka killustikutootajana, lihtsalt nüüd on ettevõttel kaks tootmisliini, millest üks teenindab ehitussektorit ja teine on suunatud põllumajandusele.