Nädal põllul: taliteraviljade umbrohutõrje ja paagisegud
Tänavune kevad on olnud taimedele pigem katsumus kui ideaalne kasvuperiood. Kuigi vahepealsed soojad ilmad on pannud taliteraviljad aktiivselt kasvama, on sellele järgnenud öökülmad ja jahedad perioodid tekitanud taimedes stressi ning põhjustanud mitmesuguseid visuaalseid kahjustusi. Põldudel liikudes on selgelt näha, et taimik ei ole kõikjal ühtlane ning erinevad tegurid, nagu külm, kahjurid ja toitumishäired on jätnud oma jälje.
Loe AI kokkuvõtet
Märkimisväärselt palju esineb sel kevadel rootsi kärbse (Oscinella frit) kahjustust. Kahjustuse peamiseks tunnuseks on keskmise lehe närbumine ja kolletumine, mis võib põllul silma jääda kolletunud lehtedena. Kuna sarnast sümptomit võivad põhjustada ka öökülmad on oluline mitte teha kiirustavaid järeldusi. Kahjustuse täpseks määramiseks tuleks taimed lahti lõigata: kui võrsesõlme lähedal on näha pruunikat kohta ja terav silm leiab ka kärbse vastse ehk vagla (umbes 3 mm), on enamasti tegemist rootsi kärbsega. Just selline kontroll aitab vältida valesid otsuseid ja põhjendamatut taimekaitset.
Seotud lood
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk rõhutab, et lähenev soojalaine käivitab põldudel kiire arengu, kuid edu ei sõltu kiirustamisest, vaid õigel ajal tehtud täpsetest otsustest. Olgu tegu mullapreparaatide, tärkamisjärgse umbrohutõrje või kahjuriseirega - iga samm peab lähtuma põllu tegelikust seisust, mitte kalendrist.
Talirapsi põldudel on varre-peitkärsakas liikvele läinud, kuid tänavune heitlik kevad muudab tõrjeotsuse tavapärasest keerulisemaks. „Sel aastal ei saa tõrjet teha pelgalt ühe kindla kuupäeva järgi. Tänavu nõuavad nii bioloogiline kui ka tehniline pritsimisaken väga täpset seiret ja kaalutletud preparaadi valikut – see on ainus viis saavutada oodatav efektiivsus ilma asjatute kulutusteta,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
„Tänavune kevad seab herne ja põldoa külvile tavapärasest suuremad riskid – mitte ainult jaheda mulla, vaid ka seemne varjatud kvaliteediprobleemide tõttu,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Tema sõnul näitavad laborianalüüsid murettekitavat trendi: ebanormaalsete idandite osakaal on mitmes seemnepartiis tõusnud, mis tähendab, et tänavused agronoomilised otsused mõjutavad tärkamist ja saagipotentsiaali rohkem kui tavaliselt.
„Kevadine taimekasvatushooaeg on alanud ja põllud annavad tasapisi oma tegeliku seisu kätte,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Hooaja esimene põlluinfo annab ülevaate taliviljade seisust eri piirkondades ning toob välja esimesed olulised kevadtööd, millest sõltub edasine saagipotentsiaal.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.
Enimloetud
3
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele