Toiduainetööstus on valdkond, kus ettevõtte juhtimise edukust ei saa mõõta vaid kasumi, efektiivsuse ja kasvuga. Lisaks äritulemustele on vaja vastutada süsteemi eest, mille mõju võib jõuda tarbija toidulauale alles kuude või aastate pärast ning kus tänane eeldatav kokkuhoid võib homme osutuda väga kalliks.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas mõjutavad vilja hinnakõikumised tarbijate igapäevast toidulauda;
- miks on investeeringud kriisikindlusesse toiduainetööstuses hädavajalikud;
- millist erilist vastutust kannab toiduainetööstuse juht võrreldes teiste sektorite juhtidega.

- Priit Dreimann, Maag Foodi ja Maag Agro juhatuse liige.
- Foto: Liis Treimann
Toiduainetööstuse üheks eripäraks on pikk tootmisahel ja sellest tulenev teatav jäikus. Kui teenuseäris on lihtne mingeid otsuseid tagasi pöörata, siis toidutootmises seda luksust alati lubada ei saa. Kui vaatame seda matemaatilise võrrandina, on toidutootmise muutujad muuhulgas ilm, energiakulud, maailmaturu hinnad, loomataudid, tarbija ostujõud ja erinevad regulatsioonid. See ei tähenda, et teistes sektorites muutujaid poleks, küll aga tuleb olulise mõistena mängu aeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Toiduliidu aastakonverentsil tõdesid sektori juhid ja poliitikud, et Eestis ei ole täna toidu kättesaadavusega probleemi, kuid süsteemi tegelik vastupidavus pannakse proovile alles kriisis. Suurimad riskid peituvad tarneahelates, ostujõus ja ebaselges vastutuses riigi ning ettevõtjate vahel.
Sigade Aafrika katku ohjamiseks tuleb sel suvel Eestis oluliselt suurendada metssigade küttimist ning tagada selleks piisav rahastus, rõhutavad sektori osapooled ühispöördumises.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorumil esinenud Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus rõhutas, et hoolimata kasvavast regulatiivsest ja majanduslikust survest ei ole Eesti sea- ja linnulihasektori tulevik ette määratud. Edu võti peitub väärtusahelaüleses koostöös, riskide teadlikus juhtimises ning prognoositavas poliitikakeskkonnas.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.