Olav Kreen: esitan konkreetse plaani metsasõja lõpetamiseks
Metsasõda ei lõppe siis, kui üks pool vaikib. See lõppeb siis, kui mõlemad pooled hakkavad päriselt kuulama, kirjutab põllumees Olav Kreen.
Eestis käib vaikselt, kuid visalt üks omapärane konflikt, mis on saanud nimeks metsasõda. See ei ole klassikaline vastasseis relvadega, kuid selle mõju ühiskonnale on sama lõhestav. Küsimus ei ole enam ainult metsades, vaid selles, kuidas me üksteist näeme ja kuulame.
Seotud lood
“Põllumehe kombel öelduna on sitt leivakotis”
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Põllumajanduse ja maaelu maine mõjutab otseselt nii poliitilisi otsuseid, koostööd kui ka kogu sektori arengusuundi. Avalikus arutelus domineerib sageli probleemikeskne vaade, samas kui lahendused ja koostöö jäävad tagaplaanile. Just sellele tähelepanu juhtimiseks kogunetakse konverentsile „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele