Röövraied ja ebaausad võtted on kahjustanud kogu metsanduse mainet, ütleb Olav Kreen.
Foto: Andras Kralla
Eestis käib vaikselt, kuid visalt üks omapärane konflikt, mis on saanud nimeks metsasõda. See ei ole klassikaline vastasseis relvadega, kuid selle mõju ühiskonnale on sama lõhestav. Küsimus ei ole enam ainult metsades, vaid selles, kuidas me üksteist näeme ja kuulame.
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Põllumajanduse ja maaelu maine mõjutab otseselt nii poliitilisi otsuseid, koostööd kui ka kogu sektori arengusuundi. Avalikus arutelus domineerib sageli probleemikeskne vaade, samas kui lahendused ja koostöö jäävad tagaplaanile. Just sellele tähelepanu juhtimiseks kogunetakse konverentsile „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.