Öökülmade mõju taliviljadele: kahjustused paljastavad põldude nõrgad kohad
Lõuna-Eesti taliviljapõldudel on pärast hiljutisi öökülmi näha ulatuslikke lehekahjustusi, mis ei viita kahjuritele, vaid taimede stressile ja mullastiku eripäradele. Meelis Värnik, põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist, selgitab, mida sellises olukorras teha tasub – alates põldude seisundi hindamisest kuni väetamise ajastamiseni.
Lõuna-Eestis on taliteraviljade põllud möödunud nädala lõpul „kirjuks“ läinud. Üle-eelmise nädala öökülmad tegid taliviljade lehtedele liiga. Põldudel on kohati rohkelt heleroheliseks muutunud alasid, taimede leheotsad ja nooremad võrsed on pruunid ja kuivanud. Pole massilise rootsi kärbse või naksurlase rünnak. Eriti hästi paistavad välja mullastiku eripärad, kus on vähem toitaineid (kerged või väga rasked lõimised) või madalamad ning niiskemad alad. Nendel aladel on juba sügisel taimed olnud nõrgemad ja seetõttu saanud kevadel rohkem lehekahjustusi.
Seotud lood
Talirapsi põldudel on varre-peitkärsakas liikvele läinud, kuid tänavune heitlik kevad muudab tõrjeotsuse tavapärasest keerulisemaks. „Sel aastal ei saa tõrjet teha pelgalt ühe kindla kuupäeva järgi. Tänavu nõuavad nii bioloogiline kui ka tehniline pritsimisaken väga täpset seiret ja kaalutletud preparaadi valikut – see on ainus viis saavutada oodatav efektiivsus ilma asjatute kulutusteta,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
„Tänavune kevad seab herne ja põldoa külvile tavapärasest suuremad riskid – mitte ainult jaheda mulla, vaid ka seemne varjatud kvaliteediprobleemide tõttu,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Tema sõnul näitavad laborianalüüsid murettekitavat trendi: ebanormaalsete idandite osakaal on mitmes seemnepartiis tõusnud, mis tähendab, et tänavused agronoomilised otsused mõjutavad tärkamist ja saagipotentsiaali rohkem kui tavaliselt.
„Kevadine taimekasvatushooaeg on alanud ja põllud annavad tasapisi oma tegeliku seisu kätte,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Hooaja esimene põlluinfo annab ülevaate taliviljade seisust eri piirkondades ning toob välja esimesed olulised kevadtööd, millest sõltub edasine saagipotentsiaal.
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.
Enimloetud
2
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele