Olav Kreen: maaelu maine kujundab poliitikaid ja põllumajanduse tulevikku

Põllumajanduse ja maaelu maine mõjutab otseselt nii poliitilisi otsuseid, koostööd kui ka kogu sektori arengusuundi. Avalikus arutelus domineerib sageli probleemikeskne vaade, samas kui lahendused ja koostöö jäävad tagaplaanile. Just sellele tähelepanu juhtimiseks kogunetakse konverentsile „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“

Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juht

„Maine ei kujune iseenesest. See sünnib sellest, kuidas me maaelust räägime, kes räägib ja millises kontekstis,“ rõhutab Lääne-Virumaa põllumees, Rabaveere Farm OÜ juht Olav Kreen.

„Maine ei kujune iseenesest. See sünnib sellest, kuidas me maaelust räägime, kes räägib ja millises kontekstis,“ rõhutab Lääne-Virumaa põllumees, Rabaveere Farm OÜ juht Olav Kreen.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Põllumajandus ja maaelu on Eesti ühiskonnas sageli nähtavad eeskätt kriiside, toetuste või keskkonnapingete kaudu. Arutelud toidutootmise, looduskaitse, regionaalarengu ja põllumajandustoetuste üle kujundavad hoiakuid, mis omakorda mõjutavad nii avalikku arvamust kui ka poliitilisi otsuseid. See tähendab, et maine ei ole sektoris tegutsejate jaoks pelgalt kommunikatsiooniküsimus, vaid strateegiline tegur, mis määrab, kas põllumajandust käsitletakse probleemina või osana lahendustest.

„Maine ei kujune iseenesest. See sünnib sellest, kuidas me maaelust räägime, kes räägib ja millises kontekstis,“ rõhutab Lääne-Virumaa põllumees, Rabaveere Farm OÜ juht Olav Kreen.

Kreeni näol on tegu põllumehega, kes on mainekujundajate – poliitikute ja poliitikatega – kokku puutunud pikalt, olles olnud ametis nii Põllumajandusministeeriumis kui Põllumajandus-Kaubanduskojas.

Maine mõjutab otsuseid

Põllumajanduse kuvand ühiskonnas mõjutab otseselt poliitikakujundamist, sektori rahastamist ning noorte valmisolekut maaeluga siduda oma tulevikku. Kui avalikus ruumis domineerib vastandumine, on keeruline kujundada tasakaalustatud ja pika vaatega poliitikaid. Kui aga sektorit nähakse usaldusväärse partnerina, suureneb ka koostöövalmidus ning ühiskondlik toetus.

Kreeni sõnul on oluline mõista, et maine ei ole kõrvalteema, vaid osa valdkonna toimimisest. „See määrab, kas põllumajandus on ühiskondlikes aruteludes kaitsepositsioonil või võrdne partner, kelle teadmisi ja kogemusi arvestatakse,“ ütleb ta.

Konverents otsib lahendusi, mitte vastandumist

Konverents „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ toob kokku põllumehed, tugisüsteemi esindajad, teadlased, haridussektori ja ametnikud. Eesmärk on vaadata maaelu mainet tervikuna ning arutada, kuidas see kujuneb, millist rolli mängivad erinevad osapooled ning kuidas igaüks saab panustada positiivsesse ja usaldusväärsesse kuvandisse.

Konverentsi fookuses on järgmised küsimused:

kuidas kujuneb põllumajanduse ja maaelu maine,
milline on erinevate osapoolte vastutus selle kujundamisel,
kuidas maine toetab tasakaalustatud ja toimivate põllumajanduspoliitikate kujunemist,
ning kuidas rääkida maaelust ressursitõhusalt, ausalt ja praktiliselt.

Praktilised kogemused ja koostöö

Konverentsi programm keskendub lahendustele. Päeva jooksul toimuvad ettekanded, arutelud ja töötoad, kus jagatakse praktilisi kogemusi ning otsitakse koostööpõhiseid viise, kuidas põllumajandusest rääkida nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes sektoriga igapäevaselt kokku ei puutu.

Osalejad saavad parema arusaama sellest, kuidas maine mõjutab ühiskondlikku toetust ja poliitikaid, ning praktilisi ideid, kuidas oma rollis sektori mainet toetada. Samuti pakub konverents võimalust dialoogiks erinevate valdkondade esindajatega ning panustada ühise ja tasakaalustatud maaelu loo kujundamisse.

„Maaelu maine kujuneb koostöös. Vastutus selle eest ei ole ainult põllumeestel, vaid kõigil, kelle otsused ja tegevused maaelu mõjutavad,“ võtab Olav Kreen teema kokku.

Konverents, mis toimub 10. veebruaril Olustvere Mõisa peahoones, on suunatud kõigile, kelle töö ja otsused mõjutavad Eesti maaelu ja põllumajanduse tulevikku. Uuri lisa SIIT ja registreeru SIIN.