Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Lähis-Ida sõda mõjutab ka Eesti põllumeest, paraku kulude suurendamisega.
Foto: Liis Treimann
Väetiste hinna kerkimisele annab hoogu ka kiirelt püstloodis kihutanud maagaasi hind, aga ka aasta alguses rakendunud Euroopa Liidu uus nõue. Eriti mõjutab see praegu neid põllumehi, kes jätsid väetise ostmise kevadesse, kuid kõik mõtlevad hirmuga sügisele.
Lähis-Idas eskaleeruv konflikt on pannud põllumajandusturgudel kauplejad positsioone ümber hindama. Sõjategevus ähvardab katkestada kriitilised tarneahelad, mõjutades kõike alates maisist ja sojaoast kuni väetiste ja suhkruni.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.