Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Kiletunnelid aitavad Eesti heitlikus kliimas kasvatada köögivilju ja marju varem või hiljem kui avamaal, mis võimaldab küsida saagi eest paremat hinda. Tunnelid kaitsevad taimi külma, vihma, tuule ja rahe eest, vähendavad haiguste levikut ning lihtsustavad kastmist ja saagikoristust. Nii saab kasvataja stabiilsema, kvaliteetsema ja müügikõlblikuma saagi ning kasvatada ka tundlikumaid sorte, mis avamaal hästi ei õnnestu.

Marjakasvatus kiletunnelis.
  • Marjakasvatus kiletunnelis.
  • Foto: Baltic Agro
Eestis, kus ilmastik on heitlik, annab tunnel kasvatajale rohkem kontrolli ja kindlust, pakkudes taimedele kaitset kergemate öökülmade eest ning tõsisemate külmade korral on võimalik tunnelis taimi tõhusamalt kaitsta.
Tunnelites on taimed paremini kaitstud taimehaiguste eest, sest konstruktsioon kaitseb neid tuule, vihma ja rahe eest. Kastmiseks kasutatakse enamasti tilk- või imbkastmist, mis jätab taimede lehed kuivaks. Ka vajalikud tööd saab teha sõltumata ilmast, mis võimaldab taimekasvatajal oma tegevusi ja saagikoristust paremini planeerida. See omakorda tagab müügipunktidele stabiilse varustatuse värske kaubaga.

Varasem ja ühtlasem saak

Kiletunnelisse on võimalik istutada ka selliseid sorte, mis muidu Eesti tingimustesse ei sobi või avamaal ei talvitu – näiteks mõned vaarika-, põldmarja- ja viinapuusordid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele