Sõda Iraanis raputab põllumajandusturge: löögi all nii väetised kui ka teraviljatarned

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ning import 8%. Ekspordi kasvu vedasid muu hulgas ka põllumajanduse ja maaettevõtlusega seotud kaubagrupid – eeskätt teravili, puit ja turvas –, mille müügimahud suurenesid aasta lõpus märgatavalt.

Kasahstan liigub kiirelt suunas, kus nisu ja mais ei ole enam pelgalt ekspordi tooraine, vaid kohapeal väärindatav kaup. Miljarditesse ulatuvad investeeringud peaksid looma põllumeestele kindlama turu ja parema hinnaperspektiivi, teatas riigi põllumajandusministeerium. Aastaks 2028 on neil kavas käivitada viis suurt investeerimisprojekti.

Õliseemnete hinnad on maailmaturul surve all, kuna Lõuna-Ameerika rekordsaagi ootused ja nõrk rahvusvaheline nõudlus kaaluvad üles lühiajalise ekspordihuvi. Suurimat hinnasurvet avaldab Brasiilia kiiresti kasvav sojaubade pakkumine.

Aasta algus tekitab tavaliselt lootust ja optimismi, kuid teraviljaturg püsib endiselt ebastabiilne. Kuigi maailmas on registreeritud rekordilised nisu ja teiste kultuuride saagid, tekitavad geopoliitilised pinged turuosalistes ebakindlust.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.