- ST
Talinisu kõrsumine on saagi kujunemise võtmefaas. Millised otsused mõjutavad selles etapis enim tulemust?
Talinisu kasvuperioodis on mitmeid etappe, kuid sageli alahinnatakse kõrsumise faasi mõju lõppsaagile. Just kõrsumise alguse ja lipulehe moodustumise vahel pannakse paika, kui suur saagipotentsiaal säilib ning kui suur osa sellest reaalselt realiseerub.
Tegemist ei ole lihtsalt taimiku „pikaks venimisega“, vaid perioodiga, kus toimuvad otsustavad protsessid taimiku sees.
Mis toimub talinisu kõrsumise ajal?
Kõrsumise algusest kuni lipulehe arenguni kasvatab nisu samaaegselt nii vegetatiivset kui ka generatiivset potentsiaali. Sellel perioodil kujunevad peamised saagikomponendid:
- viljakandvate võrsete arv ehk võrsete säilimine;
- terade arv peas (pähikute ja õite moodustumine);
- lehepind ehk assimilatsioonipind.
Eriti kriitiline on nn “suur tarbimise periood”, mis algab kasvufaasist BBCH 31–32. Selle aja jooksul otsustab taim, kui suur osa juba moodustunud pähikutest ja õitest säilib ning kui suur osa neist taandareneb. Lihtsustatult öeldes: saagipotentsiaal küll kujuneb, kuid samal ajal ka seda piiratakse.
Lämmastiku omastamine – kõrsumise ajal kiireneb kasv järsult
Lämmastiku omastamine ei ole kogu vegetatsiooniperioodi vältel ühtlane. Kui sügisel ja varakevadel on vajadus mõõdukas, siis kõrsumise ajal suureneb lämmastiku tarbimine järsult:
- kuni 4–5 kg N/ha päevas;
- suurenenud vajadus kõrre pikkuskasvu ja lehepinna laienemise tõttu;
- ensüümide ja ainevahetusprotsesside aktiivsus on kõrgem.
See tähendab, et taim vajab just sel hetkel kiiresti omastatavat lämmastikku ning tasakaalustatud toitumist, sh piisavat mikrotoitainete ja väävliga varustatust. Lämmastiku hilinenud toime viib otseselt võrsete hukkumiseni, väiksema terade arvuni ja vähenenud lehepinnani.
Teine väetusring – põhiväetamine otsustab saagi
Teine lämmastikväetise ring langeb täpselt sellesse kriitilisse kõrsumisperioodi. Selle eesmärk ei ole enam pelgalt kasvule „hoo andmine“, vaid juba kujuneva saagipotentsiaali stabiliseerimine.
Põhiväetamine mõjutab otseselt:
- produktiivvõrsete säilimist;
- viljapea toitainevarustatust pähikute ja õite moodustumise ajal;
- ülemiste lehede, eriti lipulehe arengut.
Liiga hiline või aeglaselt toimiv lämmastik ei ole selles etapis enam kompenseeritav. Seetõttu võib öelda, et põhiväetamise õige ajastus ja vorm määravad kõige suuremal määral lõppsaagi taseme.
Kuidas kujuneb saak? Toitainete tootmise ja kasutamise tasakaal
Kõrsumise olulisuse mõistmiseks tasub vaadata “tootmise” ja kasutamise vahelist suhet taimes.
Tootmine hõlmab kõiki rohelisi taimeosi, eelkõige lehti, kus toimub fotosüntees. Seal toodetakse orgaanilisi ühendeid – suhkruid ja aminohappeid –, mis on vajalikud nii taime kasvuks kui saagi moodustamiseks. Samuti muundatakse seal lämmastik taimedele omastatavatesse ühenditesse. Tootmist võib võrrelda suure päikesepaneelide pargiga, kus tekivad kõik taime „ehitusplokid“.
Kasutus ja ladestamine toimub eelkõige viljapeas, pähikutes ja hiljem terades. Sinna suunatakse fotosünteesi käigus toodetud ained, mida kasutatakse kasvu jätkamiseks ning varuainete – peamiselt tärklise ja valgu – talletamiseks. Kui tootevõimekus on suur, kuid kasutus jääb nõrgaks, saaki ei lisandu. Ka vastupidisel juhul on tulemus piiratud.
Hetkel kuum
Kõrsumise ajal toimuvad mõlemad protsessid samaaegselt:
- lehepind suureneb ja tootmisvõime kasvab;
- pähikud ja õied moodustuvad ning kujuneb saagi vastuvõtuvõime.
Just sel ajal algavad ka esimesed taandarengud – halvasti varustatud õied hukkuvad ning nõrgad võrsed kõrvaldatakse. Otsustav küsimus on seega: kui hästi on taim sel hetkel toitainetega varustatud?
Miks on lämmastiku vorm kõrsumise ajal eriti oluline?
Kõrsumise faasis ei mängi rolli ainult lämmastiku kogus, vaid sama oluline on ka toime kiirus:
- nitraatlämmastik on kohe taimedele kättesaadav;
- ammoonium ja karbamiid vajavad esmalt muundumist;
- väävel peab olema piisavas koguses, soovituslikus suhtes N:S ≈ 7:1.
Suure lämmastikuvajaduse ja ebastabiilsete kevadiste ilmastikuolude korral tähendab iga viivitus väetise toimes kaotatud saagipotentsiaali, mida hilisemate ringidega enam tagasi ei too.
Kõrsumine on talinisu kasvuperioodi üks otsustavamaid faase. Siin ehitatakse saagipotentsiaal üles, kuid samal ajal võivad tekkida ka pöördumatud kaod. Lämmastikuga varustatus, selle õigeaegsus ja sobiv vorm määravad, kui suur osa potentsiaalist säilib.
Seetõttu on talinisu toitumisstrateegias keskse tähtsusega õigeaegselt ja õiges vormis tehtud põhiväetamise ring, mis toetab nii võrsete säilimist, lehepinna arengut kui ka terade arvu kujunemist. Selleks, et taim suudaks tagada kõikide protsesside õigeaegse toimimise ja toitained ei oleks siin limiteerivaks faktoriks, siis põhiväetamise ring peaks olema tehtud vahetult kõrsumise alguseks (kasvufaas BBCH 30-31).
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele