- ST
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.
Artikli autorid on Marge Malbe, Uko Bleive ja Anneli Roosalu (Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus).
Erinevate puuviljade ja marjade pressjääkide koostise ja kasutusvõimaluste kohta on avaldatud palju erinevaid artikleid ja muid materjale. Õunapressjääk on üks põhjalikumalt uuritud kõrvalsaadusi. Õunapressjäägis leidub rikkalikult kiudaineid, pektiini ja erinevaid bioaktiivseid ühendeid. Ka Polli aiandusuuringute keskuse poolt analüüsitud õunapressjääkide kiudainete sisaldus on olnud umbes 33g 100g kuivaine kohta, mis ületab isegi kaeraklii näitajaid. See tähendab, et seni kõrvalsaadusena käsitletud materjaliga saab tegelikult rikastada paljusid igapäevaseid tooteid.
Näiteid Polli aiandusuuringute keskuses toodetud õuna pressjäägi toiteväärtuste kohta
Õuna pressjääk, erinevate sortide segu | Õuna pressjääk, sort ’Lembitu’ | Õuna püree viljalihast, sort ’Antonovka’ | |
|---|---|---|---|
| Energia kcal/100g | 56 | 55 | 27 |
| süsivesikud, g/100g | 10,6 | 9,2 | 4,7 |
| - millest suhkrud, g/100g | 9,9 | 8,9 | 4,4 |
| kiudained, g/100g | 4,9 | 7 | 2,6 |
| valk, g/100g | 0,4 | 0,4 | 0,18 |
| niiskus, g/100g | 83,18 | 82,43 | 91,8 |
Pressjääki saab lisada näiteks küpsetistesse, müslidesse või snäkkidesse, aga ka erinevatesse funktsionaalsetesse toitudesse. Nii on võimalik tõsta toodete toiteväärtust ning pakkuda tarbijatele rohkem kiudaineid sisaldavaid alternatiive toetades seeläbi seedimist. Õunapressjäägi koostist, uudseid ekstraktsiooni tehnoloogiaid ja kasutusvõimalusi toidu tootmises on põhjalikumalt tutvustanud näiteks oma 2024. aastal avaldatud ülevaateartiklis Zaky jt.
Väärtuslik ka loomakasvatuses
Kindlasti ei pea pressjääkide kasutuses piirduma ainult inimtoiduga. Ka loomasöödas on neil oluline roll. Õunapressjääk sobib energia, kiudainete ja bioaktiivsete ainete rikka koostisosana näiteks noorloomade söötadesse. Anghel jt on näidanud oma 2024. aastal avaldatud uuringus, et õuna- ja porgandipressjäägist saadud polüfenoolidel on antimikroobne toime bakteri Escherichia coli vastu, mis põhjustab põrsastel sageli kõhulahtisust ja suremust.
Samuti on leitud, et 4% õunapressjäägi lisamine söödale avaldab positiivset mõju põrsaste juurdekasvule, soolestiku arengule ja mikrobioota tasakaalule võõrutusjärgsel perioodil (Dufourny jt. 2021). Kasulikke tulemusi on saadud lisaks õuntele ka teiste kultuuride pressjääkide puhul. Näiteks mustsõstra ja aroonia kuivatatud pressjäägi lisamine munakanade söödale on parandanud lindude immuunsüsteemi talitlust (Sosnówka-Czajka ja Skomorucha, 2021). See viitab laiemale võimalusele kasutada erinevate kohalike puuvilja- ja marjakultuuride kõrvalsaadusi uute toodete loomisel.
Väga oluline roll on siin töötlemistehnoloogiatel. Kuivatamine, fermenteerimine ja granuleerimine võimaldavad pressjääke stabiliseerida ja väärindada viisil, mis sobib tööstuslikuks kasutamiseks. Pressjääkide laiem kasutuselevõtt ei ole ainult majanduslik võimalus, vaid ka oluline keskkonnateema. Mida rohkem suudame kõrvalsaadusi väärtustada, seda vähem tekib jäätmeid ning seda tõhusamalt ja täielikumalt suudame kasutada olemasolevaid taimseid ressursse.
Polli aiandusuuringute keskus pakub võimalust ideed teoks teha
Polli aiandusuuringute keskus on aastaid tegelenud taimsete kõrvalsaaduste väärindamisega keskendudes praktilistele lahendustele. Viimastel aastatel on keskuse tehniline võimekus oluliselt kasvanud – uuendatud tootearendusköögis on kaasaagesete seadmetega võimalik erinevate töötlemisviiside ning uute toodete katsetamine ideest kuni prototüübini.
See loob tootjatele võimaluse testida oma ideid ise olulisi investeeringuid tegemata. Lisaks seadmetele pakub Polli võimalust hinnata tooraine omadusi ning leida koostöös teadlaste ja spetsialistidega lahendusi, mis aitavad ideest kujundada toimiva toote.
Pressjääkidest uute toodete arendamiseks on Polli keskuses kasutusel mitmekülgne seadmepark. Järgnevalt on toodud vaid mõned näited selle võimalustest:
- Veskid taimsete materjalide peenestamiseks – võimaldavad muuta kuivatatud või värsked taimsed materjalid ühtlaseks pulbriks, mida saab kasutada näiteks toidulisandites, pagaritoodetes või funktsionaalsetes segudes.
- Taimsete materjalide kuivatamine (kondensatsioon- ja infrapuna-vaakumkuivatid, külmkuivatus) – erinevad kuivatustehnoloogiad aitavad säilitada toodete bioaktiivseid ühendeid ja maitset.
- Puuvilja- ja marjamahlade tootmisliin ning pressjäägi väärindamise liin – terviklik lahendus, mis võimaldab puuviljade ja mahlade tootmist ning õunte pressjäägist eraldatud viljalihast valmistada 200 liitriste partiidena uusi ja väärtuslikke tooteid.
- Villimise liinid – võimaldavad valmistoodete doseerimist ja pakendamist erinevatesse pakenditesse (purgid, pudelid, tuubid, kilest väikepakendid), tagades ühtlase kvaliteedi ja pikema säilivusaja.
- Vaakum- ja keedukatlad – sobivad erinevate taimsete toodete segamiseks, kuumtöötlemiseks ja kontsentreerimiseks.
- Käsitöömarmelaadi tarvikud – annavad võimaluse luua väiksemas mahus innovaatilisi suupisteid, kasutades puuvilja ja marjade mahlu, püreesid ja pressjääke.
Polli aiandusuuringute keskuse seadmepark tervikuna on oluliselt laiem ning võimaldab katsetada ja arendada väga erinevaid tehnoloogilisi lahendusi vastavalt tootja vajadustele. Võimalustega saab lähemalt tutvuda videost:
Tule arenda oma järgmine toode Pollis. Koostöös sünnivad lahendused, mis leiavad tee turule.
Artikli valmimine on rahastatud projektidest„Teadmistepõhised tervise- ja loodustooted kõrgema lisandväärtuse loomiseks aiandus- ja toidusektoris“, SFOS nr: 2021-2027.5.02.23-0095, rahastus meede: 2021-2027.5.2 (EK nr 5.2) ja „Tippspetsialisti kaasamine kohalike ressursside väärindamise tõhustamiseks Pollis“, SekMo – sektorite vahelise mobiilsuse toetuse vahendid 2021-2027.1.01.25-0966.
Kirjandusviited:
- Anghel, A. C., Țăranu, I., Orțan, A., & Băbeanu, N. E. (2024). Antimicrobial effects of polyphenols from fermented and non-fermented apple and carrot pomace against Escherichia coli. Food and Feed Research, 51(2), 175–187.
- Dufourny, S., Antoine, N., Pitchugina, E., Delcenserie, V., Godbout, S., Douny, C., Scippo, M. L., Froidmont, E., Rondia, P., Wavreille, J., & Everaert, N. (2021). Apple pomace and performance, intestinal morphology and microbiota of weaned piglets—a weaning strategy for gut health? Microorganisms, 9(3), 1–23.
- Sosnówka-Czajka, E., & Skomorucha, I. (2021). Effect of supplementation with dried fruit pomace on the performance, egg quality, white blood cells, and lymphatic organs in laying hens. Poultry Science, 100(9).
- Zaky, A. A., Witrowa-Rajchert, D., & Nowacka, M. (2024). Turning Apple Pomace into Value: Sustainable Recycling in Food Production—A Narrative Review. In Sustainability (Switzerland) (Vol. 16, Number 16). Multidisciplinary Digital Publishing Institute (MDPI).
Enimloetud
2
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Otepää vineeritehase emafirma läheb eraldi börsile
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele