„Sigade Aafrika katk on endiselt tõsine oht Eesti seakasvatusele ning viiruse leviku tõkestamine nõuab ühiseid jõupingutusi. Viirus ei levi mitte ainult loomade otsesel kokkupuutel, vaid võib kanduda edasi ka saastunud pinnase, sööda või jalatsite külge jäänud mudaga,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonnajuht Kadri Kaugerand.
Seotud lood
Värsked küttimisandmed toovad esile selged trendid Eesti ulukiasurkondade ohjamises: kümned tuhanded kütitud metssigad, rekordiline punahirvede arv ning viimaste kümnendite kõrgeim hundiküttimine. Kokku ulatus küttimismaht üle 60 000 looma, kuid liikide lõikes on pilt ebaühtlane. Vaata, kus kasvas surve, kus taandus ja millised numbrid annavad tooni järgmisele jahihooajale.
Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab alates 1. maist muudetud tingimused metssigade peibutussöötmisele. Eesmärgiks on vähendada sigade Aafrika katku (SAK) jõudmise riski seafarmidesse ning tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega on peale kümneaastast pausi võimalik taas jahikoeri treenida kasutades elusaid metssigu. Koerte kasutamine metssea jahil on kriitilise tähtsusega Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamisel.
Taimede toitumises loeb iga detail – alates mullastiku tasakaalust kuni väetamisõige koguse ja parima ajastuseni. Põllumehed otsivad tihti lämmastikväetist, mis tagaks kiire ja efektiivse toitainete omastamise ning aitaks tõsta teravilja saagikust ja saagikvaliteeti, parandades terade proteiinisisaldust.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele