Terras: kütuse- ja väetisepuudus vähendab järgmise aasta saaki
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel, et Lähis-Ida kriisi mõju ei pruugi Eesti põldudel avalduda mitte tänavu, vaid järgmisel aastal.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Foto: Liis Treimann
Turuolukorda analüüsides nentis Terras, et Lähis-Ida kriisist tingitud tarnehäired on avaldanud märkimisväärset survet väetiste hinnale ja kättesaadavusele, mis omakorda mõjutab otseselt põllumajandustootjate majanduslikku toimetulekut. “Kevadkülviks vajalik väetis on Eestis valdavalt olemas. Sügiskülvi ja 2027. aasta saagi puhul võib väetise kasutamine väheneda, kui see on kallis ja raskesti kättesaadav,” sõnas minister.
Valitsus kiitis heaks Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava muudatused, millega luuakse uued toetusmeetmed põllumajandustootjate tootlikkuse tõstmiseks ning jahiulukite käitlemiskohtade arendamiseks. Regionaal- ja põllumajandusminister rõhutas, et investeeringud aitavad parandada sektori konkurentsivõimet ja tugevdada toidujulgeolekut, samal ajal kui jahitaristu arendamine vähendab loomataudide leviku riski.
Eesti soovib tugevdada kogu toiduahela toimimist ning näeb Iirimaal eeskuju, kuidas siduda esmatootmine, teadus, töötlemine ja eksport ühtseks tervikuks. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tõi Iirimaal kohtumisel oma ametikaaslase Martin Heydon iga esile, et just selline terviklik lähenemine on toidujulgeoleku tagamisel võtmetähtsusega.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.