Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel, et Lähis-Ida kriisi mõju ei pruugi Eesti põldudel avalduda mitte tänavu, vaid järgmisel aastal.

- Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
- Foto: Liis Treimann
Turuolukorda analüüsides nentis Terras, et Lähis-Ida kriisist tingitud tarnehäired on avaldanud märkimisväärset survet väetiste hinnale ja kättesaadavusele, mis omakorda mõjutab otseselt põllumajandustootjate majanduslikku toimetulekut. “Kevadkülviks vajalik väetis on Eestis valdavalt olemas. Sügiskülvi ja 2027. aasta saagi puhul võib väetise kasutamine väheneda, kui see on kallis ja raskesti kättesaadav,” sõnas minister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks Eesti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava muudatused, millega luuakse uued toetusmeetmed põllumajandustootjate tootlikkuse tõstmiseks ning jahiulukite käitlemiskohtade arendamiseks. Regionaal- ja põllumajandusminister rõhutas, et investeeringud aitavad parandada sektori konkurentsivõimet ja tugevdada toidujulgeolekut, samal ajal kui jahitaristu arendamine vähendab loomataudide leviku riski.
Eesti soovib tugevdada kogu toiduahela toimimist ning näeb Iirimaal eeskuju, kuidas siduda esmatootmine, teadus, töötlemine ja eksport ühtseks tervikuks. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tõi Iirimaal kohtumisel oma ametikaaslase Martin Heydon iga esile, et just selline terviklik lähenemine on toidujulgeoleku tagamisel võtmetähtsusega.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.