- ST
Silo kadu ei ole paratamatus: uus tehnoloogia toob kulud kontrolli alla
Loomakasvatuses ei kao raha ainult sööda tootmisega, vaid eelkõige selle säilitamisel. Uus tehnoloogia, kus silo pakitakse kiletorusse, lubab vähendada kadusid kordades ning annab kasvatajale senisest täpsema kontrolli sööda kvaliteedi üle. Lahendust tutvustatakse peagi Maamessil Tartus ja suvel Järva PM põldude demopäeval.
Silo tootmine on aastatega muutunud efektiivsemaks, kuid selle säilitamine on paljudes farmides jäänud samale tasemele. Tranšeed ja rullsilo on küll laialt kasutusel, kuid nendega kaasnevad vältimatud kaod, mis suurte koguste juures muutuvad märkimisväärseks kuluks. Samal ajal on ilmastikuolud muutunud heitlikumaks ning sööda kvaliteedi hoidmine üha keerulisemaks. See sunnib kasvatajaid otsima lahendusi, mis annaksid parema kontrolli nii kvaliteedi kui ka koguste üle.
Uue lahendusena nähakse tehnoloogiat, kus silo pakitakse kiletorusse. Järva PM juht Tõnis Jairius peab seda Eesti tingimustes katsetamist väärivaks, nähes selles eelkõige võimalust parandada sööda kvaliteedi stabiilsust ja vähendada kadusid. Tema sõnul on üks olulisemaid eeliseid ühtlane tihendamine, mis väldib õhu taskute teket ning loob paremad tingimused sileerumisprotsessiks.
Jairius rõhutab, et sööt kaetakse kohe pärast pakendamist, mis vähendab hapniku ligipääsu miinimumini ja pidurdab riknemist. Nii on loomani jõudev sööt suurema tõenäosusega sama kvaliteediga, mille alusel see on analüüsitud. Samuti toob ta esile tööprotsessi puhtuse: erinevalt traditsioonilisest silo tallamisest ei satu sööda hulka lisamulla ega muu saaste ohtu, mis võib mõjutada nii sööda kvaliteeti kui ka loomade tervist.
Praktilise väärtusena näeb Jairius ka väiksema söödafronti eelist, mis võimaldab sööta kasutada järk-järgult ja vähendab riknemist, eriti keerukamate kultuuride puhul. Näiteks siloherne puhul, mille kõrge suhkrusisaldus teeb selle säilitamise suvisel perioodil keeruliseks, võib selline lahendus olla otsustava tähtsusega. Tema sõnul annab juuli alguses toimuv demopäev võimaluse hinnata tehnoloogia toimivust Eesti tingimustes ning näha selle kasutamist reaalses tootmiskeskkonnas.
Suurim kulu: nähtamatu kadu
Iga loomakasvatusettevõtte jaoks on kriitiline, et loomad saaksid aasta ringi kvaliteetset ja toitvat sööta. Praktikas ei sõltu tulemus aga ainult sellest, kui hea silo heinamaalt tuleb, vaid sellest, kui palju sellest reaalselt loomani jõuab. Just siin tekib sageli suurim ja kõige vähem märgatud kulu – sööda kadu ladustamisel ja kasutamisel.
Leedu ettevõtte JCS „Baltic Direct“ juht Vidas Valancius rõhutab, et probleem ei ole uus, kuid seda alahinnatakse järjekindlalt. „Näeme, kui palju farmid sööda hoidmisega vaeva näevad. Kaod ei teki ainult ladustamisel, vaid ka siis, kui silo kasutusse võetakse,“ ütleb ta.
Traditsioonilistes lahendustes, eelkõige tranšeedes, jääb kuivaine kadu tavaliselt 12–18% vahele. See tähendab, et märkimisväärne osa toodetud söödast ei jõua kunagi loomani. Kiletorus säilitamisel jääb sama näitaja 5–8% vahele. Erinevus ei ole ainult protsentides, vaid rahas. Suurte koguste puhul tähendab see otsest mõju tootmise tasuvusele. Lisaks ei piirdu probleem ainult ladustamisega – tranšee avamisel puutub suur pind korraga õhuga kokku, mis kiirendab riknemist. Kiletoru puhul toimub kasutamine järk-järgult: avatakse ainult see osa, mida parasjagu vaja on, ning ülejäänud mass püsib õhukindlalt suletuna. See vähendab riknemist ja annab kasvatajale kontrolli sööda kasutamise tempo üle.
Tehnoloogia ja tootja
Sööt pakitakse spetsiaalse seadmega õhukindlasse kiletorusse, kus mass tihendatakse ühtlase rõhu all. Tegemist on tehnoloogiaga, mida on arendatud juba aastakümneid. Lahenduse taga on Tšehhi tootja Euro Bagging, kellel on ligi 30 aastat kogemust sööda pakendamise tehnoloogiate arendamisel. Nende seadmeid pakub Baltikumis Baltic Direct, kes on toonud tehnoloogia ka siinse regiooni farmidesse. Valanciuse sõnul on Euro Bagging üks vähestest tootjatest Euroopas, kes selliseid lahendusi arendab ja toodab.
Masinad on kasutusel enam kui 35 riigis ning sobivad erineva suuruse ja tootmissuunaga farmidele. Valikus on nii traktori jõuvõtuvõlliga töötavad seadmed kui ka iseliikuvad lahendused, mis võimaldavad tehnoloogiat rakendada sõltumata farmi tehnilisest võimekusest. Väiksemad masinad suudavad töödelda 40–70 tonni massi tunnis, suuremad kuni 100–150 tonni tunnis, mis annab paindlikkuse tööde planeerimisel.
Hetkel kuum
Sõltuvalt sööda tüübist kasutatakse kas lintlauda või punkrit ning valida saab erineva läbimõõduga kiletorusid – 2,4 kuni 3,6 meetrit.
Seadmete ülesehitus on kohandatav. Sõltuvalt sööda tüübist kasutatakse kas lintlauda või punkrit ning valida saab erineva läbimõõduga kiletorusid – 2,4 kuni 3,6 meetrit. See võimaldab tehnoloogiat kohandada nii rohusilo, maisi kui ka tihedamate materjalide jaoks. Valanciuse sõnul lähtutakse masina ja toru valikul eelkõige sellest, millist sööta farmis toodetakse. „Näiteks suhkrupeedi pressjääki või teravilja soovitame pressida kitsamatesse torudesse, et tagada parem tihendus,“ selgitab ta.
Oluline on ka kulupool: kiletoru tehnoloogia puhul algab plastiku kulu ligikaudu 1,3 eurost tonni kohta, samas kui silopallide puhul ulatub see umbes 4,5 euroni tonni kohta. See tähendab, et juba pakendamise tasandil on erinevus märgatav, eriti suuremate mahtude juures. Lisaks mõjutab investeerimisotsust ka taristu. Ühe silo tranšee rajamise maksumus võib ületada ühe kiletorusse pakkimise masina maksumuse, mis muudab tehnoloogia kasutuselevõtu paljudes farmides konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.
Paindlikkus ja puhtus
Kiletoru tehnoloogia suurim tugevus on selle paindlikkus. Sellesse saab ladustada väga erinevat tüüpi sööta – rohusilo, maisisilo, muljutud teri ning ka tööstuslikke kõrvalsaadusi. Leedus on seda kasutatud näiteks söödapeedi pressjääkide säilitamiseks, mis tavapärastes tingimustes riknevad kiiresti, kuid kiletorus säilitavad oma toiteväärtuse oluliselt paremini.
Oluline erinevus võrreldes tranšeega on tööprotsessi puhtus. Sööda peale ei sõida ükski masin – hakitud mass suunatakse lintlauale ja pressitakse kohe torusse. See vähendab oluliselt mulla ja muu mustuse sattumist sööda hulka. „Tranšees tallatakse silo ratastega kinni ja eriti vihmase ilmaga satub sinna paratamatult mustust. Kiletorus seda probleemi ei ole,“ selgitab Valancius. Lisaks on protsess kiirem ja vähem sõltuv ilmast. Vajadusel saab töö katkestada ja jätkata hiljem ilma, et see mõjutaks sööda kvaliteeti.
Hakitud mass suunatakse lintlauale ja pressitakse kohe torusse, mis vähendab oluliselt mulla ja muu mustuse sattumist sööda hulka.
Torusse pakkimise süsteem võimaldab töö vajadusel lihtsalt peatada ja materjali sulgeda, mis annab suurema kindluse ootamatute vihmade või katkestuste korral. See annab koristusperioodil olulise ajapuhvri ning vähendab survet teha kõik tööd lühikese aja jooksul. Tehnoloogiat saab rakendada ka erinevates asukohtades, mis annab täiendava logistilise paindlikkuse võrreldes püsivate ladustamislahendustega. Tehnoloogia võimaldab ka väiksemaid koguseid paindlikult ladustada. Kui silo valmistamisel jääb üle näiteks 50 tonni massi, saab selle pakkida torusse ja kasutada hiljem, ilma et kvaliteet halveneks.
Tasuvus ja kontroll
Majanduslik efekt ei teki ainult väiksematest ladustamiskaodest, vaid kogu süsteemi paremast juhitavusest. Kui tranšee avatakse, tuleb suurem kogus sööta kiiresti ära kasutada, mis ei pruugi vastata karja tegelikule vajadusele ning suurendab riknemise riski.
Kiletoru puhul saab sööta võtta vastavalt vajadusele – näiteks umbes meetri jagu päevas. See vähendab riknemist ja annab kasvatajale täpsema kontrolli nii sööda kasutamise tempo kui ka kvaliteedi üle.
Valanciuse sõnul on uuringud näidanud, et kiletorus säilitatud sööda seeduvus ja omastatavus võivad olla kuni 15% paremad kui tranšees hoitud söödal. See mõjutab otseselt loomade juurdekasvu, tervist ja tootmise efektiivsust. Lisaks väheneb tööjõuvajadus – kogu protsessi jaoks piisab 2–3 inimesest. See on oluline olukorras, kus kvalifitseeritud tööjõudu on keeruline leida.
Kiletoru puhul saab sööta võtta vastavalt vajadusele – näiteks umbes meetri jagu päevas.
Tehnoloogia sobib hästi ka teenusena pakkumiseks. Leedus on mitmed farmid investeerinud seadmetesse ning kasutavad neid lisaks oma tootmisele ka teenuse osutamiseks.
Kokkuvõttes ei ole küsimus ainult uues tehnikas, vaid tootmise loogikas. Kui seni on keskendutud sellele, kuidas rohkem sööta toota, siis järjest olulisemaks muutub küsimus, kuidas olemasolev maksimaalselt ära kasutada. Kiletoru tehnoloogia muudab sööda säilitamise juhitavamaks, vähendab kadusid ja parandab kvaliteeti. See annab kasvatajale rohkem kontrolli nii kulude kui ka tootmistulemuse üle ning aitab siduda söödatootmise ja -kasutuse üheks tervikuks.
Maamessil esitletav lahendus annab Eesti kasvatajatele võimaluse hinnata, kas senised praktikad vastavad tänastele ootustele või on aeg astuda järgmine samm suurema efektiivsuse suunas. Küsimus ei ole enam selles, kui palju sööta toodetakse, vaid kui suur osa sellest tegelikult loomadeni jõuab. Maamessi külastades või elaval demopäeval osaledes saab oma silmaga näha, kuidas see tehnoloogia aitab nii kvaliteeti kui ka kulusid paremini kontrolli all hoida.
Tule külasta meie väljapanekut Maamessil! Vaata plaanilt, kust meid leida:
Seotud lood
- ST
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Enimloetud
1
Katse kolme erineva püsikülvikuga
2
Maamess toimub juba 23.-25. aprillil Tartus
Viimased uudised
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Üritused
Hetkel kuum
- ST
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele