Karl Lindam: põllumajandustoetuste jagamise loogika vajab muutust
Eesti võiks olla esimene riik Euroopas, kes ei kasuta põllumajanduse raha toetuste tõstmiseks, vaid ehitab selle ümber toidusüsteemi transformatsioonifondi, kirjutab Karl Lindam Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
500 miljonit eurot võib kaduda süsteemi sisse ilma jälge jätmata. Või sellest võib saada kapital, mis muudab Eesti majanduse struktuuri, ütleb Karl Lindam.
Täna seisab Eesti valiku ees, mida me ise ei ole veel päriselt teadvustanud.
Väiketootjate investeeringuid hakatakse lähiaastatel toetama kokku 21 miljoni euroga, et aidata tootmist ajakohastada ja suurendada sektori konkurentsivõimet. Toetus on suunatud eelkõige põhivara uuendamisse ning tootmise tõhustamisse, et tagada parem toidu varustuskindlus ja hoida ettevõtlus maapiirkondades elujõulisena.
Euroopa Liit eraldab põllumajandusreservist 21,5 miljonit eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetamiseks, kes kannatasid 2025. aastal ekstreemsete ilmastikuolude tõttu märkimisväärset kahju. Eestile eraldatakse 3,3 miljonit eurot, mida riik saab soovi korral omavahenditest kuni kahekordselt suurendada.
23.-25. aprillil toimub Tartu messikeskuses järjekorras 32. rahvusvaheline Maamess - Baltikumi suurimaid põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone koondavaid sündmusi, kuhu koguneb kolmeks päevaks üle 470 ettevõtte üheksast riigist.