Eestis on tekkinud ootamatu pretsedent, kus IT-ettevõtjad on võtnud sõna Eesti ühe suurima sektori ja tööandja ehk metsanduse regulatsioonide teemal. Riigi pikaajaline töö leida tasakaal looduse ja inimeste vahel jõudis ideoloogilise mõjustamise tagajärjel ummikusse, mis ei ole ühiskonnale kasulik.

- Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Loomulikult on sektor ka oluline tööandja linnadest väljaspool.
- Foto: Pixabay
Tugeva majanduse aluseks on mitmekesisus. Põllumajandus, turbatööstus ja talupidamine kindlustavad meie toidujulgeoleku, ehitusmaavarade sektor aga varustab kohalikku teedeehitust ja kinnisvaraarendust vajaliku toorainega. Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Põlevkivitööstus tagab endiselt juhitava elektrivõimsuse ja maksutulu ka sügavamate kriiside ajal. Ka väiksema SKP osakaaluga valdkonnad, nagu kalandus, aiandus ja HoReCa täidavad olulist rolli ning ilma nende kõikide sektoriteta ei oleks Eesti majandus terviklik ega ühiskond jätkusuutlik. Ühe sektori piiramine mõjutab laiemalt kogu väärtusahelat ja kõiki neid, kelle partnerlusest sõltume nii meie kui ka vastupidi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Süsinikupõllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest, kuna keskendub võtetele, mis suurendavad ja säilitavad süsiniku sidumist mullas. Selle eesmärk on kasvatada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust ning vähendada või siduda kasvuhoonegaase. Selleks kasutatakse näiteks vahekultuuride kasvatamist ja mullaharimise vähendamist.