Eestis on tekkinud ootamatu pretsedent, kus IT-ettevõtjad on võtnud sõna Eesti ühe suurima sektori ja tööandja ehk metsanduse regulatsioonide teemal. Riigi pikaajaline töö leida tasakaal looduse ja inimeste vahel jõudis ideoloogilise mõjustamise tagajärjel ummikusse, mis ei ole ühiskonnale kasulik.
Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Loomulikult on sektor ka oluline tööandja linnadest väljaspool.
  • Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Loomulikult on sektor ka oluline tööandja linnadest väljaspool.
  • Foto: Pixabay
Tugeva majanduse aluseks on mitmekesisus. Põllumajandus, turbatööstus ja talupidamine kindlustavad meie toidujulgeoleku, ehitusmaavarade sektor aga varustab kohalikku teedeehitust ja kinnisvaraarendust vajaliku toorainega. Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Põlevkivitööstus tagab endiselt juhitava elektrivõimsuse ja maksutulu ka sügavamate kriiside ajal. Ka väiksema SKP osakaaluga valdkonnad, nagu kalandus, aiandus ja HoReCa täidavad olulist rolli ning ilma nende kõikide sektoriteta ei oleks Eesti majandus terviklik ega ühiskond jätkusuutlik. Ühe sektori piiramine mõjutab laiemalt kogu väärtusahelat ja kõiki neid, kelle partnerlusest sõltume nii meie kui ka vastupidi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele