Kliimaministeerium plaanib juba teist aastat järjest jätta muutmata keskkonnatasud, mida ettevõtted maksavad maavarade kaevandamise ja veekasutuse eest. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et keskkonnatasude külmutamine ilma sisuliste põhjendusteta on arusaamatu samm, mis soodustab loodusvarade jätkusuutmatut kasutust ning süvendab riigi ja omavalitsuste rahanappust.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks peavad keskkonnaühendused keskkonnatasude külmutamist riigile ja omavalitsustele rahaliselt kahjulikuks;
  • kuidas kommenteerib Maia-Liisa Anton väidet, et tasude tõstmist takistab seaduses ette nähtud ülempiir;
  • milliste maavarade puhul on ettevõtete makstavad tasud keskkonnaühenduste hinnangul endiselt lubatud piirist madalamad.
EKO juhib aga tähelepanu, et tegelikkuses on enamiku maavarade (sh turba, ehitusliiva, kruusa ja lubjakivi) praegused kaevandamistasud oluliselt madalamad seaduses lubatud ülempiirist.
  • EKO juhib aga tähelepanu, et tegelikkuses on enamiku maavarade (sh turba, ehitusliiva, kruusa ja lubjakivi) praegused kaevandamistasud oluliselt madalamad seaduses lubatud ülempiirist.
  • Foto: EKO
Keskkonnaühendused juhivad tähelepanu, et tasusid pikendava eelnõu seletuskirjas puudub keskkonnatasude külmutamise mõjude analüüs ning arvutused selle kohta, kui palju jääb otsuse tõttu tulu saamata riigil ja kohalikel omavalitsustel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele