Statistikaamet alustab septembris põllumajanduse struktuuriuuringuga

Naaberriigi põllumajandus muutub kiiresti: põllumajanduslikke majapidamisi on vähem, nende keskmine suurus kasvab ja üle poole maast on suurte tootjate kasutuses. Läti statistikaameti värske ülevaade avab sektori seisu numbrites.

Selle aasta sügisel viib statistikaamet läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, koostab 2026. aasta andmete põhjal koostöös PRIA-ga taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutuse statistika ning töötab välja põllumajandusmaa toitainete bilansi.

Viimased kaks aastat on põllumajandustraktorite müük kukkunud Eestis enneolematult madalale tasemele, oma hiilgeajaga võrreldes on langus peaaegu kolmekordne. Diilerid nimetavad peamiseks põhjuseks sel kümnendil tekkinud järjest uusi kriisiolukordi ning põllumeeste ebakindlust tuleviku ees.

Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2025. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 853,7 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.