Mullaseire direktiiv aitab tagada toidujulgeoleku ja puhta vee

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Annely Kuu kirjutab, et põllumajanduse tõeline töö käib nähtamatult – meie jalge all, mullas. Just sealne elurikkus määrab, kui viljakas ja vastupidav on põld, aidates hoida mullastruktuuri, siduda süsinikku ja tulla toime kliimamuutustega.

KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk kirjutab, et jahe ja vihmane sügis loob soodsad tingimused mitmete taliteraviljahaiguste levikuks. Taimiku tervena hoidmiseks tuleb keskenduda seirele, kvaliteetsele seemne puhtimisele, agrotehnilistele võtetele ja vajadusel sihipärasele fungitsiiditõrjele.

Maaelu Teadmuskeskuse mullaseire andmed toovad välja murettekitava pildi: Eesti põllumuldades kuhjub fosforit, samal ajal kui kaaliumi jääb järjest vähemaks. Vanemteadur Valli Loide sõnul süvendab probleemi ka muldade happesus, mis mõjutab mõlema toitaine omastamist.

Sügisene umbrohutõrje on taliteraviljade kasvatamisel kriitilise tähtsusega töö. Käesolevas ülevaates keskendutakse esmalt mullatoimelistele ehk läbi mulla toimivatele lahendustele, mis annavad parima tulemuse väga hästi ettevalmistatud mullapinnal, tavaliselt künnipõhise harimise korral. Seejärel vaadeldakse kontaktse toimega tooteid, mis sobivad paremini minimeeritud harimisega põldudel.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.