loomakasvatus

Vanamoodi jätkamine on alati kõige lihtsam. Kui aga Niels Hedegaard lõpuks oma piimasöötmissüsteemi muutis ja juhtimist tõhustas, langes vasikate suremus järsult, vahendab Kvæg NYT.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna määrusemuudatuse, millega tõstetakse põllumajandusloomade aretustoetuse ühikumäärasid.

Kütuse, energia ja teravilja kõrge hind on pannud loomakasvatajad keerulisse olukorda, mistõttu tarbijad ei pääse ka toiduainete kallinemisest, selgus saatest „Kasvupinnas“.

Euroopa Komisjon koostas kaks võimalikku stsenaariumit: Euroopa Liidu või-, juustu- ja sealihatootmine peaks vähenema stsenaariumi korral, kus rasvarikaste toodete kogutarbimine ELis väheneb. Eksport kompenseerib osa ELi kaotatud tarbimisest. Stsenaariumi korral, kus Hiina saavutab liha- ja piimatoodetega isevarustatuse, mõjutab see enim ELi sealiha, mis toob kaasa tootmise ja hindade languse. Madalamad siseturu hinnad toovad kaasa tarbimise kasvu.

“Mina ei usu, et seakasvatus Eestis lõppeb. On rasked ajad, tulevad kergemad ajad,” kommenteeris seakasvatussektori hetkeolukorda Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Teet Soorm.

Põllumajandustöötajad on läbi aegade olnud väga töökad ja positiivse eluhoiakuga inimesed. Nad on leppinud kitsendustega, on sõltunud poliitilistest otsustest ja konkureerinud vabaturumajandusega, kus ettevõtlustingimused ei ole olnud võrdsed. Nad ei hädalda kunagi ilmaasjata, aga nüüd on olukord sellisesse punkti jõudnud, kus tuleb olukorrast rääkida, et see jõuaks avalikkuseni. Mõelgem kaasa?