Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö. Ida-Virumaale kogunenud ligi 300 maaelu eestvedajat rõhutasid, et kogukondi tuleb otsustesse kaasata varakult ja sisuliselt, vähendada omaalgatust pidurdavat bürokraatiat ning tugevdada kohalike inimeste rolli nii piirkonna arengu kui ka kriisivalmiduse kujundamisel.
Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö.
  • Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö.
  • Foto: Aare Hindremäe
Ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ja maaelu arendajat kogunes 15.-16. augustil Ida-Virumaale XVI Eesti külade Maapäevale ehk Eesti külade parlamenti.
Maapäev jõudis tagasi Ida-Virumaale, kust see 30 aasta eest alguse sai. Kahe päeva jooksul arutati kohaliku elu tulevikku ning sõnastati ühised suunad, kuidas kogukonnad, omavalitsused, riik ja teised partnerid saavad Eesti elu koos tugevamaks teha.
Maapäeva pidulikul avamisel Oru pargis Toilas rõhutas Eesti Vabariigi president Alar Karis vajadust hoida Eesti arutelukultuuri ja õppida üksteist kuulama.
„Et erinevatest häältest ja ootustest sünniksid kokkulepped ning teod, peame hoidma oma arutelukultuuri, tundma huvi teiste mõtete vastu ja oskama kuulata,“ ütles president Karis.
Riigipea tõi eraldi esile laste ja noorte huvihariduse, mille puhul on tema sõnul vaja eri osapoolte koostööd, et iga laps saaks osaleda teda huvitavas tegevuses sõltumata elukohast või pere võimalustest. „Selleks on vaja kokkulepet, et pered, koolid, kohalikud omavalitsused, riik ja kogukonnad lähtuvad lapse vajadustest ning töötavad koos, et leida igale lapsele sobiv lahendus,“ sõnas Karis.
„Hea on elada seal, kus on häid, hoolivaid ja tegusaid inimesi. Aitäh, et seda olete.“

Kogukondade sõnumid lähtuvad koostööst

Maapäeva keskne arutelu toimus laupäeval, kui maakondade delegatsioonid kohtusid Ida-Virumaa 14 kogukonnas. Kohalike inimeste ja eestvedajatega arutati küsimusi, mis mõjutavad otseselt piirkondade tulevikku: kogukondade kaasamist otsustesse, kohalikku omaalgatust, ruumiotsuseid ja arendussurvet, kogukondlikku turvalisust ja kriisivalmidust, LEADER-programmi tulevikku ning noorte ja uute elanike osalemist kohalikus elus.
Arutelude tulemusena sõnastatud XVI Eesti külade Maapäeva sõnumid rõhutavad, et tugev kohalik elu sünnib usaldusest ja koostööst.
Kogukonnad soovivad olla kohaliku elu kujundamisel sisulised partnerid ning osaleda oluliste otsuste aruteludes juba varases etapis. Samuti peetakse oluliseks, et suurte arenduste mõju vaadataks piirkonna tervikust lähtudes ning et kogukondade käsutuses oleks sobivad ja paindlikult kasutatavad ruumid.
Ühiselt soovitakse lihtsustada kogukondade omaalgatuse toetamist ja vähendada liigset bürokraatiat. LEADER-programmi nähakse jätkuvalt olulise võimalusena, mille kaudu saavad kohalikud inimesed ja organisatsioonid koos omavalitsuste ning teiste partneritega oma piirkonna arengus kaasa rääkida.
Olulisel kohal on ka noored, huvitegevus ja eri põlvkondade koostöö ning kogukondade roll kriisivalmiduse ja kohaliku kerksuse tugevdamisel.
„Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. „Meie eesmärk ei ole koostada nimekirja sellest, mida keegi teine peaks tegema. Soovime leida lahendusi, mida saame kogukondade, omavalitsuste, riigi ja teiste partneritega koos ellu viia. Maapäev andis selleks ühise lähtekoha.“

Maapäeva sõnumid annavad sisendi ka järgmisteks valikuteks

Maapäeva arutelud ja ettepanekud annavad sisendi ka Eesti ees seisvateks Riigikogu valimisteks. Kogukondade jaoks on oluline, et kohaliku elu küsimused, piirkondade erinevad vajadused ja inimeste võimalused oma kodukoha arengus kaasa rääkida oleksid ka riiklikes otsustes nähtavad.
„Nüüd algab järgmine töö. Maapäeva sõnumeid saab edasi arendada konkreetseteks ettepanekuteks nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade enda tegevuseks. Kõige olulisem on, et need sünniksid koostöös ja jõuaksid ka tegudeni,“ lisas Talve.
Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha. Fotod: Aare Hindremäe
11 fotot
  • Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha. Fotod: Aare Hindremäe
Seekordse Maapäeva sündmused said alguse Narva-Jõesuus, kus avati mälestuspink Maapäeva idee algatajatele Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele. Nende eestvedamisel sai 30 aastat tagasi alguse Eesti külade Maapäeva traditsioon, millest kasvas välja tänane Eesti Külaliikumine Kodukant.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele