Algatus 100 teraviljapeenart on selleks korraks läbi – peenrarajajad üle Eesti said väärt kogemuse nii sortidest, kasvatustehnoloogiast kui ka koristusest. Kindel on see, et nii mõnigi peenrarajaja sai esmakordselt näha milline näeb välja kaer või nisu või uba.
Heino Laiapea: tark inimene on parim kink Eesti riigi juubeliks
  • Heino Laiapea: tark inimene on parim kink Eesti riigi juubeliks
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Eesti meedias oli põllumajandus üle 10 aasta nagu põluteema. Rohkem ja positiivsemalt hakati põllumajanduse sisust kirjutama siis, kui alustati põllumeestele toetuste maksmist. Ajakirjanikuna nägin, kui eksitavalt näidatakse pildis teraviljakultuure. Mind kui agronoomi see häiris,“ selgitas peenra idee autor, agronoomist ajakirjanik Heino Laiapea. „Eesti vabariigi juubel (EV 100) andis idee pakkuda inimestele võimalust teraviljakultuure ja sorte peenral kasvatamisega lähemalt tundma õppida. Eestis on riiklikult aia- ja põllukultuuride sorte aretatud 1920. aastast, mil asutati Jõgeva Sordiaretusjaam. Nüüd olid Jõgeval tegutsevad Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajad kohe nõus jagama kodumaiste sortide seemet.: külvame 2017. aastal 100 teraviljapeenart! Ka teised kanalid aitasid infot huvilisteni viia ja ühe kuuga laekus 100 sooviavaldust selles ettevõtmises osaleda. Sordiaretajad lisasid seemnetele sortide kirjeldused ja kasvatamise soovitused. Oli ju paljudele see esmane kokkupuude teraviljakasvatusega.“
7. veebruaril avaldas Äripäeva teemaveeb pollumajandus.ee üleskutse
Teraviljakasvatus kui loominguline tegevus
"Seemneid selleks saaks kas oma saagist või vajadusel mõnelt tuttavalt põllumehelt, kes kindlasti peotäit ei keelaks. Eesti Taimekasvatuse Instituut saab soovitada peenral kasvatamiseks ka uusi kultuure ja sorte. Teraviljakasvatus annab kasvatajale kogemusi ja tarkust. Tark inimene on parim kink Eesti riigi juubeliks. Tänan ettevõtmise "100 teraviljapeenart" osalejaid ja toetajaid ning ootame järgmist külvikevadet,“ võttis Laiapea projekti kokku.
Meie peenar, mai 2017
  • Meie peenar, mai 2017
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Lõime kaasa teavitustöös, aga saagiga hiilata ei saa
Pollumajandus.ee peenar sai rajatud mai esimestel päevadel Järvamaale Tamme-Kuusiku tallu. Maha külvasime kõik ETKIst saadud sordid, seda siis 8 ruutmeetrile, reavahega 15 cm. Samuti katsime külvi kattelooriga, aga sellele vaatamata kadus enamik oaseemnetest lindude kõhtu. Seega on ka arusaadav, miks meie oapeenar ebaõnnestus. Ka ei kasutanud me üldse mitte mingit väetist – kõik oli ülimahe. Kahjuks kajastus see saagis – kui sa ikka midagi ei anna, siis sa ka ei saa vastu mitte kui midagi. Taimed olid nõrgad ja viljapead palju väiksemad kui tootmispõldudel nähtud. Nii et vaid rohimisest ja kastmisest ei piisa, vaja on anda toitaineid. Samas ei suutnud me tuvastada ühtegi taimehaigust ega kahjurit – ju läks lihtsalt õnneks.
Sügisel saake analüüsides, sai rahule jääda kaera- ja hernesaagiga. Nuriseda saab oa ja nisu nigela saagi üle.
Meie peenar, september 2017
  • Meie peenar, september 2017
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kindel on see, et selline algatus oli igati väärt asi. Meie peenar sai suve jooksul piisavalt tähelepanu nii suurte kui väiksemate külaliste poolt ja selgus tõsiasi, et tõesti ei tunta teravilju – ei teata millised need on esimestes kasvufaasides ning isegi koristuseelselt. Seega saime teha natuke harimistööd, mis oligi meie peenrarajamise mõte. Saia ja leiva peame ostma ikka poest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele