Marge Pähkel: keerulised ajad viljaturul - laevad müüdud, aga vilja pole

Marge Pähkel
Marge Pähkel

Prognoositust väiksemad saagid raskendavad vilja eksporti ja suurendavad importvilja osakaalu - nii arvavad meie põllumeestelt vilja kokkuostvad firmad. Ka on nad ühel meelel, et põud ei ole vääramatu jõud - see on põllumehe äririsk ning see ei takista sõlmitud lepinguid täitmast.

Scandagra Eesti ASi vilja tootejuht Marge Pähkel prognoosib, et tänavuse viljahooaja kogusaagiks võiks tulla 1,1 miljonit tonni. "Saagikused on nii piirkonniti, kui ka põldudeviisi seinast seina, mistõttu on eriti raske prognoosida. 1,1 miljonit tonni on ca 27% vähem kui 2017. aastal. Prognoosin, et nisusaak tuleb 40% väiksem möödunud aastast ja odrasaak 14% väiksem, kuigi odrapind on küll tunduvalt suurem kui eelmisel aastal, ent saagikused on madalad," prognoosis Pähkel saake.

Seetõttu pole tema sõnul müügifirmad suutelised samas mahus eksportima, kui seda tehti eelnevatel aastatel. "Sisetarbimine on stabiilne ja sellest johtuvalt on eksportimiseks kogused väiksemad. Ekspordi kogused sõltuvad saagi suurusest. Kui saagiks tuleb 1,1 mln tonni, siis eksport 2018. aasta saagist jääb tõenäoliselt alla 0,5 miljonit. Samas oleks sel aastal võimalik palju eksportida, kuna paljud Euroopa riigid peavad erinevalt Eestist importima, eriti söödavilja. Koristatud viljast üle Euroopa on suurem osa toidunisu ja kvaliteedid on head," selgitas ta. "See kajastub ka hindades: toidunisu hinnatase on küll kõrge, kuid suuri preemiaid kõrgema kvaliteedi eest välisturgudel ei maksta. Nii, et kui meie põllumehed on kasvatanud kõrge proteiiniga I kategooria toidunisu, siis seda saab eksportida vaid kindlatesse riikidesse ja vähesel määral. Suurim kaubeldav/eksporditav artikkel maailma turgudel on jätkuvalt 12,5% proteiini toidunisu."

Lepingud sõlmitud. Selge on see, et vilja kokkuostjad on lepingud laevadega ja kogustega juba sõlminud. Marge Pähkel on kindel, et Eesti turg ei ole veel ekspordilepingutega miinusesse müüdud, samas kõik oleneb, palju saaki kokku tuleb. Uurisin, kui palju ja kas selline olukord võiks kasvatada importvilja osakaalu meie turu omatarbeks. "Laevalepingud on ette tehtud ja laevalepingud tuleb meil täita. Kui laevadega müüakse vili välja ja ladudesse, sh põllumeeste ladudesse, jääb vilja vähem kui sisetarbimine vajab, siis on vaja importida. Mitu aastat on kordunud aga sama stsenaarium: analüüs näitab, et tekib odra puudus ja teatud määral paanikagi, kuid varakevadel avanevad põllumeeste aidauksed ja viljapuudust ei teki. 2018. aasta saagiga võib tekkida teine olukord, aga eks me näe," vastas Pähkel ning lisas, et importvilja osakaal sõltub ka sellest, mis kvaliteedis lõpuks vilja põllult tuleb. "Kui nisust suurem osa saab olema toidunisu kvaliteet, siis tuleb söödanisust puudus ja seda on vaja importida. Lähiriikidest pole aga osta kusagilt peale Venemaa, kus Volga piirkonnas on nisu kvaliteet saanud kahjustada. Alternatiiv on kasutada söödanisu asemel toidunisu, mis on söödanisust küll kallim, aga lõpuks võib olla odavam kui kusagilt kaugelt sööda kvaliteeti importida. Ka naaberriikidest Lätist-Leedust pole midagi võtta. Lähtuvalt eelpool toodust on tõesti raske midagi prognoosida. Halvimal juhul võib impordimaht jääda 30-50 000 tonni juurde."

Viljalepingud - see on tänavu üks keeruline teema. Küsimusele, mis saab siis, kui põllumees on talvel-kevadel hinna lukku löönud, aga nüüd saaki ei tulegi ja ei saa lepingut täita, kuidas siis Scandagra toimib - kas teevad trahvi, vastas Marge Pähkel, et kui põllumees on talvel viljahinnad fikseerinud, siis põllumees on võtnud kohustuse vili tarnida ja leping tuleb täita. "Meie oleme selle vilja omakorda müünud börsile või laeva samal ajal ja ka meil, nagu kõigil kokkuostjatel, tuleb oma kohustused täita. Kui nüüd saaki ei tule nii palju kui põllumees on ette müünud, siis on põllumees võtnud liigseid riske, mis aga ei vabasta kohustuste täitmisest," selgitas Pähkel. "Taolises olukorras on põllumehel kaks võimalust: kas osta naabrimehe käest vili ja täita oma kohustus või osta oma kaup tagasi makstes fikseeritud vilja hinna ja meie poolt pakutava vilja hinna vahe. Hinnavahe arve esitatakse kogusele, mis jääb tarnimata fikseeritud kogusest. Oluline on siinkohal rõhutada, et hinnavahe arve tegemiseks peab meil selleks olema asenduskaup. Piltlikult öeldes: kokkuostjad ei saa laeva täita hinnavahe arvetega, vaid laev tuleb täita füüsilise kaubaga. Füüsilisel kaubal on aga turuhind. Koristusajal liigub kaupa rohkem ja asenduskauba hinda on selgem arvestada. Mida kaugemale tagasiostu teemat lükatakse, seda keerulisemaks võib kokkuostjal olla asenduskauba leidmine ja hinnakäärid võivad tulla suured. Samuti me keegi ei tea, kuhu suunas turg edasi liigub. Ka on väga reaalne, et näiteks vastu kevadet võivad ekspordituru ja siseturu hinnad liikuda täiesti erisuundades ja siseturu hinnad võivad olla 20-30 eurot tonni kohta kõrgemad kui eksportimise hinnatasemed. Samuti mängib rolli importimisel kauba hind, kui näiteks Eestist ei ole võimalik konkreetset asenduskaupa osta tuleb arvestada asenduskaubale tehtavate lisakuludega."

Koostöö on aluseks. Marge Pähkel soovitas esimesel võimalusel teada anda, kui põllumehel tekib kohustuste täitmisega probleeme ja kohe peale tarneid teha asjad klaariks. "Kõige parem muidugi on, kui põllumees ise leiab asendusvilja, et oma kohustused täita. Mõned põllumehed on juba probleemidest teada andnud ja mõned hinnavahe kokkuleppedki oleme juba teinud, kui on näha, et konkreetset vilja rohkem ei tulegi. Lisaks tahan rõhutada, et hinnavahe arve ei ole trahv, vaid on hindade kõikumisest tulenev vahe. Scandagra ei tee trahvi," lisas ta.

Ettemüük suurem kui põllult tänavu tuleb. Sellel aastal on põllumehed müünud Scandagrale saaki ette päris suures mahus. "Hinnad tegid hüppeid märtsis ja aprillis, kus tehti suur osa fikseeringuid ja müüdi ette osa saagist, keskmiselt 2-3 tonni hektari kohta. Hinnatasemed olid siis väga head ja põllumehed tegid ajalugu vaadates õiged otsused, müües ette 50% potentsiaalselt saagist. Oluline on siinkohal rõhutada, et kaupa ette müüa tasub ikka keskmiseid saagikusi arvestades, mitte parima aasta saagikuse baasil. Viimane olukord ongi toonud olukorra, kus ette on müüdud rohkem kui põllult tänavu tuleb," ütles Pähkel. "Tänaseks on hinnad võrreldes kevadega üles läinud ca 25%, mitte sellepärast, et Eestis on kuiv, vaid et paljudes nisu kasvatuspiirkondades, sh Austraalias, on erakordselt kuiv ja eksportivates riikides on laovarud vähenenud. Tänane hinnatõus on äärmuslik ja selle eelduseks on äärmuslikud ilmastikutingimused mitmel pool maailmas. Maailmas aga ei ole vili veel otsa saanud."

Küsimusele, kas põud on vääramatu jõud ja Scandagra arvestab sellega lepingu mittetäitmise puhul, vastas Marge Pähkel, et väheste sadamete hulk ei ole vääramatu jõud. Ta selgitas, et taimekasvatuses on ilmastik äririsk, millega peab antud valdkonnas arvestama. "Juriidilises keeles öeldes on vihmad ja põud põllumajandussektoris kindlasti ette nähtav ja põllumehest ettevõtja peab ilmastikust tulenevate riskidega arvestama. Samuti käsitletakse põllumajandussaadusi kehtiva õiguse kohaselt asendatava asjana, mistõttu ei vabane põllumees ka saagi täielikul ikaldumisel lepingu täitmisest. Isegi, kui meil on põuane, koristatakse ju sellegipoolest saaki põldudelt - keskmine saagikus on kahjuks madalam. Antud juhul ei ole kuivus loodusõnnetus. Vääramatu jõu asjaoluks on näiteks sõda, üldised streigid, tööseisakud, boikotid, tulekahjud," selgitas ta asja tausta.

Scandagra Eesti võtab vilja vastu oma ladudes Viljandis, Elvas, Näpil, Keilas, Paldiskis, samuti Muugal ja Sillamäel. Nende partneriteks vilja veol on transpordiettevõtted ja põllumehed. Mitu laeva tänavu plaanitakse teha, ei oska Marge Pähkel veel täpselt öelda, sest see olenev saagist. "Praegu tuleb meil täita odralaeva leping, tõenäoliselt Saudi-Araabiasse, samuti ekspordime toidunisu. Scandagra kasutab ca 60 000 tonni vilja ka Viljandis söödatootmises, see on koguseliselt üks suur laevatäis vilja. Esialgu täidame tehtud laevalepingud ja oma tootmise vajaduse ning seejärel vaatame palju veel saame eksportida," sõnas ta.

Samal teemal:

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised