Prognoositust väiksemad saagid raskendavad vilja eksporti ja suurendavad importvilja osakaalu - nii arvavad meie põllumeestelt vilja kokkuostvad firmad. Ka on nad ühel meelel, et põud ei ole vääramatu jõud - see on põllumehe äririsk ning see ei takista sõlmitud lepinguid täitmast.
Marge Pähkel
  • Marge Pähkel
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Scandagra Eesti ASi vilja tootejuht Marge Pähkel prognoosib, et tänavuse viljahooaja kogusaagiks võiks tulla 1,1 miljonit tonni. "Saagikused on nii piirkonniti, kui ka põldudeviisi seinast seina, mistõttu on eriti raske prognoosida. 1,1 miljonit tonni on ca 27% vähem kui 2017. aastal. Prognoosin, et nisusaak tuleb 40% väiksem möödunud aastast ja odrasaak 14% väiksem, kuigi odrapind on küll tunduvalt suurem kui eelmisel aastal, ent saagikused on madalad," prognoosis Pähkel saake.
Seetõttu pole tema sõnul müügifirmad suutelised samas mahus eksportima, kui seda tehti eelnevatel aastatel. "Sisetarbimine on stabiilne ja sellest johtuvalt on eksportimiseks kogused väiksemad. Ekspordi kogused sõltuvad saagi suurusest. Kui saagiks tuleb 1,1 mln tonni, siis eksport 2018. aasta saagist jääb tõenäoliselt alla 0,5 miljonit. Samas oleks sel aastal võimalik palju eksportida, kuna paljud Euroopa riigid peavad erinevalt Eestist importima, eriti söödavilja. Koristatud viljast üle Euroopa on suurem osa toidunisu ja kvaliteedid on head," selgitas ta. "See kajastub ka hindades: toidunisu hinnatase on küll kõrge, kuid suuri preemiaid kõrgema kvaliteedi eest välisturgudel ei maksta. Nii, et kui meie põllumehed on kasvatanud kõrge proteiiniga I kategooria toidunisu, siis seda saab eksportida vaid kindlatesse riikidesse ja vähesel määral. Suurim kaubeldav/eksporditav artikkel maailma turgudel on jätkuvalt 12,5% proteiini toidunisu."
Lepingud sõlmitud. Selge on see, et vilja kokkuostjad on lepingud laevadega ja kogustega juba sõlminud. Marge Pähkel on kindel, et Eesti turg ei ole veel ekspordilepingutega miinusesse müüdud, samas kõik oleneb, palju saaki kokku tuleb. Uurisin, kui palju ja kas selline olukord võiks kasvatada importvilja osakaalu meie turu omatarbeks. "Laevalepingud on ette tehtud ja laevalepingud tuleb meil täita. Kui laevadega müüakse vili välja ja ladudesse, sh põllumeeste ladudesse, jääb vilja vähem kui sisetarbimine vajab, siis on vaja importida. Mitu aastat on kordunud aga sama stsenaarium: analüüs näitab, et tekib odra puudus ja teatud määral paanikagi, kuid varakevadel avanevad põllumeeste aidauksed ja viljapuudust ei teki. 2018. aasta saagiga võib tekkida teine olukord, aga eks me näe," vastas Pähkel ning lisas, et importvilja osakaal sõltub ka sellest, mis kvaliteedis lõpuks vilja põllult tuleb. "Kui nisust suurem osa saab olema toidunisu kvaliteet, siis tuleb söödanisust puudus ja seda on vaja importida. Lähiriikidest pole aga osta kusagilt peale Venemaa, kus Volga piirkonnas on nisu kvaliteet saanud kahjustada. Alternatiiv on kasutada söödanisu asemel toidunisu, mis on söödanisust küll kallim, aga lõpuks võib olla odavam kui kusagilt kaugelt sööda kvaliteeti importida. Ka naaberriikidest Lätist-Leedust pole midagi võtta. Lähtuvalt eelpool toodust on tõesti raske midagi prognoosida. Halvimal juhul võib impordimaht jääda 30-50 000 tonni juurde."

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele