Timo Sildvee: leping on leping

Timo Sildvee
Timo Sildvee

Baltic Agro viljakaubanduse juhi Timo Sildvee sõnul on selge see, et selle aasta teravilja- ja rapsisaak tuleb väiksem kui mullu. "On positiivset ja negatiivset, kuid loodame et saagikus saab olema 2016. aasta tasemel," prognoosis Sildvee.

Timo Sildvee selgitas, et Eesti sisetarbimine pole viimastel aastatel muutunud - see on umbes 600 tuhat tonni teravilja. "Kõik ülejäänud toodang eksporditakse - saagist oleneb eksporditav kogus ja see selgub hooaja lõpuks," selgitas ta. 

Ta rääkis, et muidugi on ekspordiks lepingud laevadega ja kogustega juba paigas ning sõlmitud kokkuleppeid keeruline muuta. "Baltic Agrole müüdud vili on meie poolt juba edasi müüdud. Kui juhtub, et põllumees ei saa oma kohustusi täita - siis Baltic Agro peab oma müügilepingute täitmiseks vilja mujalt soetama. Põllumehe kompensatsioon seisneb varasemalt fikseeritud hinna ja tänase turuhinna vahes," ütles ta ja täiendas, et Baltic Agro hinnangul on kogusaagist ette fikseeritud umbes 20-25%. "Seda on rohkem kui varasemalt. Samas oli ka hinnatase ette fikseerimisel põllumehele jaoks parem kui viimastel aastatel."

Ka tema oli seda meelt, et põud ei ole vääramatu jõud ja see ei vabasta põllumeest lepingu täitmisest. 

Hetkel on Baltic Agrol müüdud mitu laeva söödanisuga ning olenevalt saagist ja kvaliteedist otsustatakse, kas laevad laaditakse Eestist või mujalt. Küsimusele, kuidas on Baltic Agro viljalogistika tänavu planeeritud, kellega tehakse koostööd ja kus vilja vastu võtetakse, vastas Timo Sildvee, et Baltic Agrol on oma ladusid vähe ja seetõttu töötatakse rohkem oma heade koostööpartneritega. "Väga hea koostöö on meil meie pikaajaliste partneritega. Vilja võetakse vastu Tiigi Keskuses Keilas, Tamsalus ja Rakveres, ning väiksemates lepingulistes ladudes - Luunjas, Varal, Hallistes, Riisiperes, Alaveres. Põhilaod ekspordivilja jaoks on Muuga MGT terminal ja Sillamäe sadam. Mõned laevad laetakse ka Kunda sadamast. Baltic Agro võtab vilja vastu loomulikult ka oma ladudes Väike-Maarjas Kaarmal, kus tänavu valmis ka uus kuivati ja lao osa ning Scanola Baltic'u laos Jõgevamaal Painkülas. Mahevilja võetakse vastu Jõõpre kuivatis ja hoidlas ning Tamsalu laos," rääkis Sildvee.

Uurisin, et kui ekspordilepinguid on keeruline muuta, siis kas sel juhul kasvab importvilja osakaal meie turu omatarbeks. Timo Sildvee ütles, et tänaseks Baltic Agrole tarnitud nisu kvaliteet vastab keskmiselt teise kategooria toidunisu kvaliteedile ja peale suvinisu koristust oskab ta täpsemalt impordikoguseid prognoosida. "Siis saab alles hinnata söödavilja impordi vajadust või kasutatakse madalama kvaliteediga toiduvilja söödaks. Kindlasti ei ole ekspordiks vilja müüdud nii palju, et puudu tuleks. Kogusaak on piisav, et eksportida ja varustada Eestit loomasöödaga," rõhutas ta.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised