Teraviljasektor otsib suunda: mida kasvatada ja kuhu müüa?

Põllumajanduses ei kiputa enam arutlema, millal tuleb järgmine kriis, vaid kui halb see seekord tuleb. Kutsun üles mõtlema: kui valmis on meie mõtteviis tegutsema maailmas, kus kriis pole enam erand, vaid ärikeskkond?

Konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2026” esinenud Bigbanki peaökonomist Raul Eamets otsis vastust küsimusele, kas põllumajandus on tasuv äri. „Odava tööjõu ja energia ajastu on lõppenud,“ rõhutas Eamets, viidates vajadusele otsida uusi ellujäämisstrateegiaid. „Kulud kasvavad, aga lisandväärtust luuakse vähe,“ lisas ta, tuues esile sektori keerulise positsiooni Eesti majanduses.

Eesti seakasvatus on viimastel aastatel elanud pidevas kõrgendatud häireolekus, kartes, et sigade Aafrika katk (SAK) võib farmidesse jõuda. Sellest hoolimata tõi tänavune SAK-i puhang kaasa seni kõige tõsisemad tagasilöögid. Ainuüksi tänavu tuli hukata üle 62 000 sea, sealhulgas ligi pool Eesti põhikarjast.

Grüne Fee plaanib järgmiseks sügiseks rajada kuni 5 miljonit eurot maksva uue kõrgtehnoloogilise kasvuhoone, avaldas ettevõtte juhatuse liige Kristo Eisenberg konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2026“.

Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.