Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest

Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Nordisk Alkali

Teraviljapõld

„Eestis ei ole olukord veel nii tõsine, kuid mujal maailmas esineb aina rohkem kevadel kasutatavate sulfuroontoodete osas resistentsust. Seega pannakse umbrohtude kontrollimiseks põhirõhk sügisesele herbitsiidi ringile. Resistentsuse esinemisel on olukord keerulisem ja ka sügisesi lahendusi on vaja omavahel kombineerida. Aluseks võetakse Diflanilis olev toimeaine diflukenikaan. Suure probleemi korral tuleks kombineerida mitmeid toimeaineid, mis võivad kokkuvõttes muuta kõrreliste tõrje päris kulukaks,“ nendib Raukas. „Eriti suured on põllupidajate mured raiheina, aas-rebasesaba, murunurmika ja rukki-kasteheina tõrjumisega, aga neile lisaks on vaja kontrolli alla saada ka teised talvituvad umbrohud, nagu vesihein, kesalill, rukkilill, harilik hiirekõrv, põldmailane ja põldkannike. Kevaded on tavaliselt jahedad ning viimastel aastatel ka üsna kuivad ning ka sellest seisukohast võetuna on parem alustada umbrohtude tõrjumisega juba sügisel.“

Ta lisab, et taliteraviljapõldudel on mõistlik teha herbitsiidiga pritsimine just sügisel, et umbrohi ei konkureeriks kultuurtaimedega, ei tarbiks ära väetist ja aitaks kevadel aega juurde võita. Nordisk Alkali tootenimekirjas on taliteraviljapõldudele mõeldud sügisesed umbrohutõrjevahendid ROXY EC ja Diflanil 500 SC. Taimekaitsevahend Roxy EC on herbitsiid lühiealiste kõrreliste ja kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks talinisul, taliodral, rukkil, talitritikalel, kartulil, hernel, põldoal, köömnel. Diflanil sisaldab toimeainet diflufenikaan, millel on nii mulla kui ka kontaktne mõju ja mis tõrjub põhiliselt laialehelist umbrohtu.

Murunurmikas

Mõlemat taimekaitsevahendit on paremate tulemuste saavutamiseks soovituslik kasutada sügisel. Diflanilil on toime laialehelistele umbrohtudele, nagu iminõges, põldkannike, mailased, lõosilm, linnukapsas, hiirekõrv, vesihein, põldrõigas, põldsinep. Roxy EC aitab lisaks kaheidulehelistele umbrohtudele (vesihein, virn, iminõges, mailane) edukalt kontrolli all hoida ka eelnevalt mainitud kõrrelisi umbrohte nagu näiteks rukki-kastehein, murunurmikas, aas-rebasesaba, raihein. Nii Diflanili ja Roxyt on soovitav pritsida koos kas pärast külvi, kui mullas esineb piisavalt niiskust, või teravilja 1-3 lehe faasis, kui umbrohud on maksimaalselt 2 pärislehe faasis. Suuri umbrohtusid Diflanil ja Roxy ei tõrju, lisaks on oluline piisav niiskus. Diflanili ja Roxy puhul peaks õhutemperatuur olema vähemalt +2 ⁰C ja kindlasti ei tohi pritsida juhul, kui on oht öökülmale. Roxy jaoks on optimaalne temperatuur vahemikus +2 kuni +15 ⁰C, üle selle temperatuuri ei ole soovituslik pritsida.

Diflanil ja Roxt lahendus Scandagra põllupäeval

Diflanil ja Roxt lahendus Scandagra põllupäeval

Tõhusad herbitsiidid mõjuvad ka tärkamata umbrohtudele

Mõlemad herbitsiidid annavad hea järelmõju ka veel tärkamata umbrohtudele. „Varajase pritsimise korral ehk enne kultuuri tärkamist on vaja kasutada kõrgemat kulunormi, et saavutada pikk toimeaeg terveks sügiseks. Varajase kasutamise korral on toimivad tooted ainult mulla kaudu, kuna puudub kontaktse mõju jaoks vajalik lehe pind. Mõningates tingimustes võib see olla eelis, kuna ei pea ootama umbrohtude tärkamist,“ ütleb Raukas.

Ta lisab, et sügisel pritsitud taliviljapõllul on kevadel umbrohufoon madalam ja aken kevadiseks umbrohutõrjeks pikem, mis annab parema võimaluse ajastada nii laialehelise kui ka kõrreliste umbrohtude tõrjumist. Kindlasti on sügisel soovituslik kasutada selliseid herbitsiide, mis toimivad nii laialehelistele kui ka kõrrelistele umbrohtudele. See võimaldab vabaneda probleemsetest kõrrelistest nagu näiteks murunurmikas, mis esineb rohkem tallatud põlluservades ning minimeeritud harimisega põldudel.