Kuidas kaitsta oma põldu umbrohtude eest teadlikult ja ennetavalt?

„2021. aastal märgiti www.weedscience.org andmebaasis, et Eestist leiti vesiheina, mis oli resistentne ALS tüüpi herbitsiidide suhtes. Õnneks ei ole tegu Eestis laialdaselt levinud probleemiga, kuid see ei tähenda, et sellele potentsiaalsele ohule ei peaks juba täna ette mõtlema, sest probleemi tõsidust ei pea ju otsima üldse kaugelt,” ütleb Kastepõld.

Kaljura sõnul on esimene samm teadlik herbitsiidide valik ja resistentsuse ennetamine. „Tuleb kasutada herbitsiide vastavalt ette antud kulunormidele, kasutada neid ettenähtud aegadel ja kasvufaasides ning mitte kasutada mitu aastat järjest ühte ja sama toodet. Küll aga peab herbitsiidi vahetamise juures arvestama, et lihtsalt toote vahetamisest teise vastu ei pruugi alati piisata – tuleb valida herbitsiid, mille toimeained kuuluvad erinevatesse toimemehhanismi rühmadesse. Samuti on oluline üle vaadata oma külvikord, sest eri kultuuride kasvatamisel on samuti võimalik kasutada erineva toimemehhanismiga herbitsiide.”

Kui pärast herbitsiidi kasutamist jääb põllule umbrohtu, mis oleks pidanud hävima, ei pruugi see olla veel resistentsus. „On ka muid asjaolusid, mille tõttu herbitsiid ei saanud toimida, nagu probleemid pritsimiskvaliteediga, liiga lühike aeg pritsimise ja vihma vahel, ebasoodsad ilmastikutingimused, liiga suureks kasvanud umbrohi, liiga madal herbitsiidi kulunorm. Kui aga kõik need mainitud põhjused saab välistada, aga umbrohi ei hävinud, siis võib tõesti olla tegu resistentsusega,” selgitab Kastepõld.