Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, on iga päev arvel

Soodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte suurim mure sageli ajastus. Kui sobiv maa tuleb müüki, tuleb otsus teha kiiresti, kuid pangaprotsess võib venida. „Siis ongi sildrahastus see, mis aitab tehingu ära teha. Tavaliselt räägime ühe- kuni kaheaastasest lahendusest, mille jooksul saab ettevõtja otsustada, kas viia laen panka või müüa mõni muu vara,“ ütles ta.

Ehkki ettevõte on seni tegutsenud rohkem kinnisvara, ehituse ja majutuse valdkonnas, nähakse Andrus Soodla sõnul selget kohta ka põllu- ja metsamajanduses. Mõlemad on kapitalimahukad alad, kus maa ja kinnisvara on ettevõtte toimimise alus. „Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa,“ märkis ta.

Soodla sõnul ei ole Hüpoteeklaenu eesmärk konkureerida tavapärase pangalaenuga. Pigem pakutakse lahendust juhtudeks, kus ettevõttel on tagatis olemas ja äriline vajadus samuti, kuid pank ei jõua otsuseni piisavalt kiiresti või ei sobi tavapärane laenustruktuur. „Kui tegutseda on vaja kohe, aitab meie lahendus ettevõtjal rahulikult otsused langetada ja viivituseta äritegevust jätkata,“ ütles ta.

Tema sõnul jääb selline rahastusviis olemuselt pangalaenu ja võlakirja vahele. Suuremad ettevõtted saavad raha kaasata võlakirjaga, kuid väiksemale tegijale tähendab see tihti liiga palju aruandlust ja liigset halduskoormust. Laenuleping on lihtsam ja ettevõtjale arusaadavam lahendus.

Põllumajanduses on rahavood hooajalised: kevadel tuleb teha kulud, tulu jõuab sageli alles pärast saagikoristust või toetuste laekumist. „Ettevõttel võib vara olla, aga õigel hetkel on vaja ka vaba raha, et arved saaks makstud ja töö tehtud,“ ütles Soodla.

Sildrahastus sobib tema sõnul ka siis, kui ettevõte tahab ajutiselt raha vabastada, kuid maast või metsast lõplikult loobuda ei soovi. Nii saab vara edasi kasutada ja kokkulepitud ajal tagasi osta. Samuti on see tõhusaks sillaks põllumajandustoetuste ootamisel, et tootmistsükkel ei katkeks. „Olgu vaja kiiresti osta väetisi ja seemneid, remontida tehnikat enne hooaja algust või katta muu ajutine rahavajadus ajal, mil oodatakse toetusrahade laekumist – lahendus peab olema käepärast siis, kui seda vajatakse, mitte kuid hiljem,“ rääkis Soodla.

Soodla sõnul on Hüpoteeklaenu eelis lihtsam asjaajamine ja kiirem otsus. Laenupakkumiseks on vaja infot ettevõtte, projekti, tagasimakseallika ja tagatise kohta, kuid protsess ei eelda pikka dokumentide rida ega venivat kooskõlastamist. „Kui on aru saada, milleks raha vaja on ja kuidas see tagasi makstakse, saab otsuse teha kiiresti,“ ütles ta.

Kiirust aitab hoida ka see, et tagatiseks pakutavat kinnisvara hinnatakse ettevõttesiseselt. See tähendab, et klient ei pea eraldi hindamisakti tellima ega jää väliste osapoolte taha ootama. „Sageli maksab rohkem aeg kui hindamisakt,“ märkis Soodla.

Tema sõnul on põllu- ja metsandusettevõttes tihti just aeg see, mis otsustab. Kui hea maatükk tuleb müüki või tekib ootamatu rahavajadus, ei pruugi nädalate pikkune pangaprotsess enam aidata. „Mõni otsus tuleb teha päevadega, mitte kuudega,“ ütles ta.

Soodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte jaoks tähtis ka paindlik tagasimakse. Laenu saab katta rahavoost, refinantseerimisest või vara müügist. Põllumajanduses tähendab see, et saaki ei pea müüma ainult seepärast, et raha on kohe vaja. Kui rahastus annab aega juurde, saab müügihetke valida turu järgi, mitte sundseisus. Sama kehtib metsanduses: tehingu õnnestumise võib otsustada see, kas rahastus liigub õigel ajal. Kui hea metsamaa tuleb turule või ettevõttel tekib ootamatu vajadus, peab lahendus tulema ettevõtte rütmis.