Mõniste mehed madistavad maa pärast ja kurdavad, et ööpäev on liiga lühike, et kõiki töid jõuaks ära teha. Ehkki lähim pood asub siin Lätis ja tolmuvabad teed on helesinine unistus, on ettevõtjad väge täis: laiendavad mahetootmist ja seavad kõrgeid sihte tulevikuks.
„Kui mulle viis või kuus aastat tagasi oleks keegi öelnud, et meie vallas läheb maade pärast madinaks, oleksin ta välja naernud,“ lausub Mõniste vallavanem Tõnu Lindeberg.
Täna on see tõsi. Mõniste vallas on maa sentimeetri täpsusega ära mõõdetud, pisimgi põld kasutusel, väikseimgi maalapp haritud. Loomapidajatest ja teraviljakasvatajatest ettevõtjatel on mure, kust maad juurde saada. Äritegemiseks on sunnitud nad maad rentima.„Kui naabervallas maksab hektari maa rentimine 200 kr, siis meil 1200. Väga kallis,“ ütleb Peebu küla Peebu talu perenaine Erja Oltjan. Koos moldaavlasest abikaasa Ivaniga rajas naine Peebu tallu mahetalupidamise, kus põhirõhk on viljakasvatusel ja veisekasvatusel.Hetkel on 150 looma, kuid plaanid on kasvatada kari 250 pealiseks. On herefordid, šoti mägiveised, lihaveised, lisaks oma tarbeks lambad, mets-ja kodusead, kodulinnud. Majas on 2 pisikest koera ja peres kasvab 5 last, neist kaks kasupoega.Peebu talu põllud meenutavad justkui miniatuurseid alpi karjamaid, kui ainult karmi ja savikõva maad vihm kastaks. Võõraid nähes pistab lambakari künkaveerel plagama, tolmujutt järel.„Oleme palju maad võsast puhastanud, tiike kaevanud, kus loomad juua saaks. Palju on veel teha, kõike korraga lihtsalt ei jõua. Tehnikat oleks juurde vaja, kuid see on pagana kallis. Sel aastal saime isegi palju-traktori ja niiduki. Küsisime PRIA-lt toetust lauda ehituseks, kuid ei saanud. Peame läbi ajama vanade küünidega,“ räägib Erja.„Eks sissetulek on väike, tuleme ots-otsaga kokku. Kõik raha läheb maasse. Liha pole kuhugi müüa, lihaveised lähevad Rakverre tavalihana. Imelik on see, et mahetoodangu liha peaks justkui väärtuslikum ja seega ka kallim olema, kuid on täpselt sama hinnaga, mis tavaline. Vahet pole mingit,“ räägib ta.Ta ütleb, et pullid müüakse pärast kahte aastat maha-veri tuleb karjas värske hoida.Pere pesamuna Veronika on selga pannud tumepunase pidukleidi, lippab herefordide juures ringi ja nopib lilli. Peremees läheb vaatab väikest üllatust ja sikutab maast lahti kõige pisema vasika. „Hommikul teda veel polnud!“ naerab Erja.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele