22. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väiketootjal pole biogaasi tootmise organiseerimise vastu huvi, suurtootja peab aga investeeringu tingimusi ebatasuvaks.

Eesti suurima seakasvatusettevõtte ASi Ekseko arendusdirektor Andres Veide tunnistas, et nad tundsid toetuse vastu huvi, kuid taotlemiseni ei jõudnud. Põhjuseks oli PRIA jagatava toetuse maksimumsumma piir, mis ei muuda Ekseko mastaabis ettevõtte jaoks investeeringut biogaasi tootmisse tasuvaks.

Veide sõnul on toetus ilmselgelt suunatud väiketootjatele maaelu mitmekesistamisele, mitte suurtootjatele. “Miskipärast arvatakse otsustajate ringis, et suuremad tootjad ei vaja toetusi,” nentis Veide.

Kuid ka väiketootjatel oli huvi leige. Lambakasvatustalu omanik Ants Schmidt bioenergia tootmise toetuse vastu huvi ei tundnud. Schmidt selgitas, et tema lambakasvatustalus on tekkivad biojäätmed (näiteks teraviljapõhk) kasutusel söödana. Mis ei sobi lambasöödaks, läheb sõnnikuhoidlasse ja sealt edasi orgaaniliseks väetiseks. Ka tee äärtes kuhjuvat võsa ei kutsu miski raiuma, kuna müügitulu ei kata raiumiskulusid.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Janika Salev pidas toetuse tagasihoidliku taotlemise üheks põhjuseks nõuet, et suurema osa toodetud biokütusest või bioenergiast peab põllumajandustootja kasutama oma ettevõttes.

Toetuse eesmärk on aidata põllumajandusettevõtjatel teha investeeringuid, et oleks võimalik toota biomassist või -gaasist ise soojust, elektrit või transpordikütust ning kasutada seda oma tootmises.

2008. aasta taotlusvoorus oli ette nähtud jagada 69,6 miljonit krooni, ettevõtted küsisid aga vaid 45 miljonit krooni.Kokku tähendab see umbes 100 miljoni krooni eest investeeringuid, kuna taotlejal tuleb projekti elluviimiseks omafinantseeringuna lisada 40–60% rahast.