1. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nn „Euro-leheke” saab kohustuslikuks igale pakendatud mahetoidutootele, mis on toodetud Euroopa Liidus ja vastab vajalikele nõuetele. ELi mahelogo kõrval võivad tooted kanda muid eraviisilisi, piirkondlikke või riigisiseseid märgiseid. Pakendamata ja imporditud mahepõllumajanduslike toodete puhul jääb logo kasutamine valikuliseks. Uute märgistuseeskirjade järgi tuleb tooteetiketil lisaks uuele logole näidata ka põllumajandustoote tootmise asukoht, toote koostisosad ning toote vastutava kontrollija koodnumber. Ettevõtjatel on uute märgistamiseeskirjade täitmiseks kahe-aastane üleminekuperiood. Uue eeskirjaga tahab EL esimest korda reguleerida ka mahepõllumajandusliku vesiviljeluse valdkonda.

„Loodame, et ELi mahetootelogo muutub mahetoodete laialt tuntud sümboliks ja annab tarbijale kindlust, et selliselt märgistatud kaup on valmistatud täielikult ELi mahepõllumajandust reguleerivate rangete eeskirjade järgi,” selgitas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos.

„Euro-lehekese” kavandil moodustavad ELi tähed puulehe kuju. Rohelisel taustal leheke peaks edastama tarbijaile kahte selget sõnumit: loodus ja Euroopa.

Uus eeskiri hõlmab ka mahepõllumajandusliku vesiviljeluse tooteid nagu kala, karploomad ja vetikad. Veekeskkonna tooteid hõlmavate ELi eeskirjadega eraldatakse mahepõllumajanduslikud ja mittemahepõllumajanduslikud tootmisüksused ning määratakse kindlaks loomade heaolu tingimused, sealhulgas loomkoormus ja näitajad loomade heaolu mõõtmiseks. Eeskirjades täpsustatakse veel, et tuleb austada bioloogilist mitmekesisust ja loomade sigimist pole lubatud mõjutada kunstlike hormoonidega. Säästvalt majandatud püügipiirkondades tuleb kalasöödale täiendavalt lisada mahesööta.  Erisätted puudutavad tooteid, mis sisaldavad kahepoolmelisi molluskeid ja vetikaid.

Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade volinik Maria Damanaki kommenteeris uusi eeskirju: „Mahevesiviljeluse üleeuroopaline eeskiri on saanud valmis. See annab tarbijale parema valikuvõimaluse ning aitab edendada keskkonnahoidlikku tootmist ja on elujõuliseks alternatiiviks traditsioonilisele intensiivsele lähenemisviisile. Euroopa Liit on suurim mereandide turg maailmas. Seega on kohane, et just Euroopa haarab ohjad selle valdkonna paremaks reguleerimiseks.”

2008. aastal oli hinnanguliselt 123 sertifitseeritud mahepõllumajandusliku vesiviljelusega tegelevat tootjat Euroopas, üle maailma oli selliseid kasvandusi 225.  Need ettevõtjad tootsid peaaegu poole kogu maailma toodangust, mis oli 2008. aastal 50 000 tonni.  Selle valdkonna esimese viie hulka kuuluvad liikmesriikidest Ühendkuningriik, Iirimaa, Ungari, Kreeka ja Prantsusmaa. Enim toodetud liik on lõhe.