Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Aastatel 2007–2013 saavad Põlvamaa keskkonnaprojektid kokku ligikaudu 9 miljonit eurot struktuuritoetusi, millest on juba välja makstud 4,8 miljonit. Kõige suurem tähelepanu on kalade rände- ja kudemistingimuste parandamisel, sellesse investeerime 3,6 miljonit eurot,” rääkis keskkonnaminister. 

Töös on suuremahuline keskkonnaprojekt Leevijõe külas, mille eesmärk parandada kahe paisjärve, Veskijärve ja Külajärve ning Leevi jõe lõigu ökoloogilist seisundit. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatakse kogu projekti ligi 2,8 miljoni euroga, millest maksti eelmise aasta lõpuks välja miljon eurot. Poka, Karilatsi ning Roti vesiveski paisudel toetatakse kalade rände- ja kudemistingimuste parandamist 860 tuhande euroga.

Lisaks on maakonnas käimas oluline veemajandusprojekt, mille eesmärk on rekonstrueerida ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Ahja asulas, Ruusa, Linte ja Leevaku külades ning Põlva linnas. Projekti kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist ligikaudu 3,5 miljoni euroga, millest on välja makstud 2,4 miljonit.

Praegune Euroopa Liidu eelarveperiood lõppeb sel aastal. “Järgmise perioodi rahakasutuse üle diskussioonid alles käivad, kuid Keskkonnaministeeriumi jaoks on endiselt prioriteetideks looduskaitse ja veemajandus. Pean hästi oluliseks, et jätkuks ka Natura metsatoetuste maksmine. Soovin kuulda ka kohapealseid mõtteid selle kohta, kuhu tulevikus investeeringuid kõige mõttekam suunata oleks,” selgitas keskkonnaminister.