Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda soovi peegeldab ka avalikustatud MAK 2020 rahastamiskava, kus Natura meetme eelarvereal on 0 eurot. Samuti ei ole kavas kasutada võimalust metsa-keskkonna toetuse rakendamiseks. Nii Eesti Erametsaliit kui Eestimaa Looduse Fond leiavad, et sellisel kujul Natura 2000 aladel asuvate metsade toetamata jätmine ei ole kestlik lahendus.

Kuna Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus – igal liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks, siis näeb loodusdirektiiv ette ka Euroopa Liidu kaasrahastamise Natura 2000 võrgustiku toimimiseks. Juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida olemasolevatesse EL fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Lisaks on 2011. aasta lõpus Euroopa Komisjon rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb kasutada senisest veelgi tõhusamalt integreeritud lähenemist.

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe rõhutab, et küsimus pole ainuüksi toetuses, vaid ennekõike Natura võrgustiku rahastamises üldiselt. „Euroopa rahvas peab oluliseks teatud elupaigatüüpide ja liikide säilimist ning on valmis sellesse läbi maaelu arengu poliitika panustama. Samas on täna laual ettepanek, et sellesse panustavad vaid Eesti maksumaksjad“.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman lisab, et MAK 2020 peaks tähelepanu pöörama ka metsade elurikkusele laiemalt. „Üks kahest, kas Natura 2000 toetus metsamaale või metsa-keskkonnatoetus, peaks kindlasti olema MAK 2020 osaks.“