EPK ja EPKK hinnangul peaks uus maaelu arengukava panustama eelkõige Eesti toidutootmise jätkusuutlikkuse tagamisse.
Võrreldes vanade EL liikmesriikidega on Eesti põllumajandusmaa kasutamise intensiivsus madal ja põllumajandussektorist lähtuv koormus keskkonnale suhteliselt väike. Samas on tekkinud tootmise kaasajastamiseks 1990ndate aastate põllumajandussektori madalseisu tõttu suur investeerimisvajak. Seda mahajäämust pole suutnud katta ka ELga liitumise järel tunduvalt paranenud investeerimiskliima.
Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise andmete kohaselt on selle aasta lõpuks toetusega uuendatud, rekonstrueeritud ja kõigi keskkonnanõuetega vastavusse viidud ligi 35% piimafarmidest, 21% noorkarjalautadest ja 15,3% vasikakohtadest. Kuid vanades loomakasvatushoonetes peetakse ikka veel ligi 40 000 piimalehma ja 85 000 noorlooma. Uuendamist vajab jätkuvalt suur hulk sigalaid. Just amortiseerunud laudad on keskkonnale suurimaks ohuks ja vajavad hädasti sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, üksnes piimaveisefarmide ajakohastamiseks on vaja ca 200 miljonit eurot.
Keskkonnahoidlikkuse tagamiseks, sh pinna- ja põhjavee kaitsmiseks, on vaja investeerida sõnnikumajandusse. Kuigi viimastel aastatel on sõnnikumajanduse olukord oluliselt paranenud, on siiski jätkuvalt keskkonna kompleksloa kohustusega ettevõtetel nõuetele mittevastavaid sõnnikuhoidlaid kuni 25% sõnnikuhoidlate koguarvust, väiksematel veise, sea- ja linnukasvatajatel on mittevastavaid sõnnikuhoidlaid veelgi enam.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele