Sageli saab kuulda arvamusi, et põllusaaduste ja toidu hinnad saavad vaid (pikaajaliselt) tõusta. See aga ei välista, et need võivad ka lühiajaliselt kukkuda.
Tõusvate hindade vaade baseerub eeldusel, et maailmas kasvab elanikkond märkimisväärselt. See tähendab rohkem tarbijaid. Siin on aga küsimärk – kas neil on piisavalt sissetulekut, et mistahes hinnaga toitu osta? Võib-olla on nad sunnitud oma lauale jõudva toidu ise kasvatama?
Teine eeldus on see, et põllumajanduseks (ja karjakasvatuseks) sobivat maad jääb vähemaks – põllumajandusmaa kurnatakse ära, veeressurssi napib, põllumaa läheb linnade alla. Uue põllumaa pinda naljalt ei lisandu, pigem see kahaneb ja kindlasti kahaneb see rahvaarvu kasvades inimese kohta.
Kolmas probleem on selles, et USAs, Lääne-Euroopas, Austraalias (ja ka Eestis?) on suurem osa põlluharijaid pensionieelikud. Kas on realistlik eeldada, et nad veel 20 aastat kasvatavad meile teravilja, kartuleid ja muudki söödavat? Legendaarne investor Jim Rogers ütleb, et tema ei näe küll noorte inimeste erilist huvi põllumeheks hakkamise vastu, kuigi potentsiaal paistab suur. Kes täidab tühimiku?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele