Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnainspektorid kontrollivad lõhejõgesid
Kolmapäeva varahommikul tabasid Harjumaa inspektorid Keila-Joal Keila jõel röövpüügilt kohaliku elaniku Ainari. Lähedalt avastati ka peidik, kuhu ta oli jõudnud ahinguga püütud lõhed viia. Rikkumisega seoses alustati väärteomenetlust. See mees on inspektoritele juba varasemast ajast tuttav. Ainuüksi mullu tuli tal rikkumiste eest maksta trahvideks ja keskkonnakahju hüvitamiseks rohkem kui 2500 eurot.
Pärnumaa inspektorid tabasid teisipäeva õhtul Priivitsa ojal – kus kehtib aastaringne püügikeeld – kaks kohalikku meest, kes olid tulnud ahinguga lõhet püüdma. Nendel veel saaki ei olnud. Rikkumisega seoses alustati väärteomenetlust.
Ka on veekogudest leitud hulgaliselt röövpüüdjate pandud võrke ja mõrdasid. Tihtipeale on püünised seatud jõe suudmesse või risti üle jõe, nii et need sulgevad täielikult kalade läbipääsu. Mitmel juhul on õnnestunud ebaseaduslikult püügile pandud püüniste omanikud kindlaks teha ja nende suhtes on samuti alustatud väärteomenetlust.
Püük keeluajal või keelatud vahenditega on tõsine kalapüügirikkumine, millega kaasneb viiekordne keskkonnakahju. See tähendab, et ühe meriforelli eest tuleb maksta 150 ja lõhe eest 480 eurot. Seega võib juba mõne lõhe püügiga tekkida tuhandetesse küündiv kahjusumma, mis toob kaasa kriminaalmenetluse.
Röövpüüdjate tabamine on keskkonnainspektsiooni teatel keeruline, sest nad tegutsevad enamasti õhtul ja öötundidel ning sageli on neil abilised, kes inspektorite tulekust märku annavad. Samas on inspektoreile röövpüüdjate lemmikkohad teada ning abi on ka inimestest, kes kahtlasest tegevusest inspektsioonile teada annavad.
"Röövpüügi vastu võitlemisel mängib üldsuse suhtumine röövpüüki ja röövpüüdjatesse väga suurt rolli," ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhtivinspektor Aare Pai. "Pesal oleva lõhelise ahinguga hukkamine on võrreldav mistahes liigi emaslooma hukkamisega. Kõik peaksid aru saama, et kui ei ole ema, ei ole ka järglasi," lisas ta.
Seni kuni kestab lõheliste kudeaeg, jätkavad inspektorid tihendatud kontrolli veekogudel. Reididele kaasatakse ka koostööpartnereid nii palju kui võimalik.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele